Tänapäeval pole probleemiks arenenud riigid, sest uuenenud on tehnoloogilised seadmed, kasutusele võetakse järjest efektiivsemaid filtreid. Mureks on hoopis arengumaad, kus on palju rahvast tihedalt koos. 8)Vulkaanipursete mõju Õhku paiskub palju väävliühendeid. Vulkaanituhk vähendab märgatavalt atmosfääri läbipaistvust. Suured vulkaanipursked võivad maakera ilm jaheneda mitmeks aastaks. 9)Inversioon Kui õhk on väheliikuv, siis hakkavad saasteained ohtlikes konsentratsioonides kuhjuma. Talvel on eriti ohtlik-maapinna lähedal on külm, kuid üleval on soojem. Selline olukord tekitab saasteainete kogunemist. 10)Rahvusvahelised kokkulepped Kyoto protokoll- kasvuhoone gaaside vähendamine, Eesti vähendas kasvuhoone gaaside hulka 8%. Eesti piirab kasvuhoonegaaside hulka põlevkivi osatähtsuse vähendamise ja alternatiivsete suurendamisega. Viini protokoll-osoonikihi kaitsmine. Võeti vastu juba 1985. 1987 sõlmiti Montreali protokoll osoonikihi lagundavate ainete kohta
AIDS-(Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom)- viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. AMINOHAPE- ANTIKEHA-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeendide kahjutuks tegemiseks. BIHEELIKS- DNA ruumiline kuju(teist järku struktuur) on biheeliks. BIOAKTIIVNE AINE-orgaaniline ühend, mis juba väiksetes konsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib ainevahetust. BIOMOLEKUL-Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidi, vitamiinid) BIOPLÜMEER- Organismides moodustuv polümeer(valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid) DENATURATSIOON- Valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järsku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur.
hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped-biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse,reguleerivad rakkude talitust,osalevad info vahetuses keskkonnaga Millised keemilised ühendid on biomolekulid?- orgaanilised ühendid mis moodustuvad org elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- org ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid mis juba väikese konsentratsioonides mõjutavad org ainevahetust.(ensüümid,vitamiinid,horm) Sahhariidide ehitus ja ülesanne?- sahhariidid-ehk süsivesikud on orgaanilised ained mille koostises esinevad süsinik vesinik ja hapnik jaotus: mono,oligo ja polüsahhariidid. Mono ja oligo on valdavalt magusamaitselised siis nim neid ka suhkruteks. Monosahhariidid-ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed, süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. 5 süsinikulistest on riboos ja desoksüriboos
mis keeb madalamal temp kui kumbki komponent. Negatiivsete kõrvalekalletega segud annavad aseotroopse segu, mis keeb kõrgemal temp kui kumbki komponent. 54. Leidke binaarsete vedelike segu aururõhk ja auru koostis. Psum=PA+PB=xA,seguPA,puhas+xB,seguPB,puhas Keemiline tasakaal 57. Mis on keemiline tasakaal? Selgitage selle seost vabaenergiamuuduga. Keemiline tasakaal on keemilise reaktsiooni seisund kui puuduvad kalduvused muutusteks reaktsioonisegus reagentide, saaduste konsentratsioonides või osarõhkudes. Päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Ka keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s.t G=0. Reaktsiooni vabaenergia on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peab teadma, kuidas iga reaktsioonis osaleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. 58. Mida näitavad ainete aktiivsused? Ainete aktiivsus saab kasutada, et kirjeldada reaalseid gaase ja reaalseid
Loomad, kes on niiskuse suhtes tolerantsed kõik lülijalgsed. Teistele on niiskus väga tähtis roomajad, isopoodid, ümarussid, nälkijad. Mulla/vee pH'st. Nii maismaa kui veeorganismide levik ja arvukus sõltub mulla/vee happelisusest antud kasvukohas. Kui pH<3 või pH>9, siis taimejuured saavad kahjustatud. pH<4,5 on enamikele taimedele tugevalt mürgine. Madala pH puhul võib mullas esida toksilistes konsentratsioonides Mg ja Fe. pH skaala teises otsas ei omasta taimed enam fosforit. Selline happelisus võib esineda kolmel viisil: (1) otseslt, häirides osmoregulatsiooni, ensüümide talitust või gaasivahetust läbi hingamispindade. (2) kaudselt suurendades toksiliste raskemetallide, eriti Al konsentratsiooni läbi ioonvahetuse setetega. (3) kaudselt vähendades loomadele kättesaadavate toitainete kättesaadavust. Soolsusest
pähklitest, kuivatatud puuviljadest, kohvi- ja kakaoubadest, ka mahlast, veinist, õllest ning maitseainetest. Sekundaarselt võivad saastuda toiduained õhu või tolmu kaudu. Mükotoksiinide ülekanne produktiivloomade toodangusse liha, piima ja munade sisse on samuti võimalik. Lihas on detekteeritud vaid mükotoksiinide jälgkoguseid ning vähemalt ägeda mürgituse teket ei peeta võimalikuks. Ka piimas ja piimatoodetes on mükotoksiine leitud väga väikestes konsentratsioonides ja piima riskitaset selles osas peetakse väikeseks. Söödahügieeni parandamisele ning detoksifikatsioonivõimaluste arendamisele suunatud tegevus, nagu ka ametlik järelvalve on piima kontamineerumise probleemi veelgi vähendanud (Whitlow, 2006) Siiski tuleb arvestada piimatoodete teatud iseärasusi - näiteks on piim imikute ja väikelaste peamine toiduaine, mis peab olema eriti ohutu. Lamba ja kitsepiima tootjatele võib tulla üllatusena, et paljude veterinaarravimite
Tigude hävitamisega tiigipõhjade desinvadeerimisel püütakse katkestada parasiidi arengutsükkel. 3) Kala organoleptiline hindamine Mürgistuse kahtluse korral tuleb tähelepanu pöörata kala lõhnale, mis on paremini tunda kala lahkamisel. Kalale mitteomane lõhn võib olla vihjeks,millise mürgiga võib tegemist olla. Näiteks annavad naftasaadused kalale spetsiifilise lõhna.Enamiku tugevalõhnaliste ainete lõhn on tuntav juba sellistes väikestes konsentratsioonides, mis on madalam kuisee konsentratsioon , mis on võimeline kalale toksilist mõju avaldama, või on sellega võrdne. Et lõhn hästi tunda oleks ,tuleb kala keeta. Seda tehakse nn keeduprooviga järgmiselt: võetakse umbes 100 g kala liha,hakitakse peeneks,pannakse keedunõusse,valatakse peale kals korda suurem kogus vett,kaetakse kaanega ja aetakse keema. Kui vesi keema hakkab ,tõstetakse klaas üls ja nuusutatakse. Keedetakse veel 5 minutit ,seejärel hinnatakse veelkord lõhna ja
annaabi.ee 
