Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia Demokraatia vorm, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võimalusel võim detsentraliseeritakse territoriaalselt. Kaasühiskondlik demokraatia omab sellist mehhanismi, mis peaks ühiskonnas edendama kompromisse ja konsensusi erinevate gruppide vahel. Iga sotsiaalne grupp omab vetoõigust. (G.Kurian, lk 83) 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias on ülimaks riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus. Demokraatia olemus määratletakse ühemõtteliselt ja täpselt, et sellele tuginevad probleemikäsitlused ja otsusetegemised ei sõltuks ainuüksi juristide ja kohtunike endi subjektiivsetest tõlgendustest. (D. Robertson, lk.88). 1
2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele 3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene 4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime 6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng Tõlgendamised: Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt) Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance) 56. Ökoloogia ja säästev areng. Mis on ökoloogilise süsteemi elastsus? Elatsus: Ökoloogia käsitleb jätkusuutlikkust biosfääri kui süsteemi kontekstis. Inimene on süsteemi üks osa
(Demokraatia liigid, 2004) 3.3. Kaasühiskondlik demokraatia Kaasühiskondlik demokraatia on demokraatia vorm, mis on segmenteerunud pluralistlikus ühiskonnas, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võim on detsentraliseeritud ka territoriaalselt, kui see on võimalik. (Demokraatia liigid, 2004) Kaasühiskondlik demokraatia omab sellist mehhanismi, kus kompromisse ja konsensusi erinevate ühiskonnagruppide vahel peaks edendama. Propotsionaalsuse printsiipi peetakse silmas nii valimissüsteemi kui ka avaliku teenistuse ametipostide täitmisel. Iga sotsiaalne grupp omab ka vetoõigust. Kaasühiskondlik demokraatia toimib edukalt Madalmaades, Sveitšis ja Austrias. (Demokraatia liigid, 2004) 3.4. Korporatiivne demokraatia „Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt
2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele 3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene 4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime 6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng. Säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) 6 kontseptsiooni tõlgendusi: · Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt) · Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised · Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance) Kitsendused: 1) kontseptsioonid ei arvesta populatsiooni kasvuga 2) aja kontseptsioon ebamäärane või segane. Sageli kokkuleppeliselt 1000 aastat kui periood, mille jooksul
annaabi.ee 
