(Salk, A.: 28.10.2002) Kas kompromiss on positiivne? Kas see rahuldab mõlemaid osapooli? Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka osaliseks konsensuseks, kuid tegelikult on ka kompromiss sisuliselt täielik konsensus, sest selle puhul nõustuvad kõik osapooled kõigega, mida kompromiss sisaldab. Kompromiss on vajalik konkreetset tegevust puudutavate otsuste tegemisel. Seda võib pidada natuke ebamugavaks: iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle teatud ebamugavusi,
kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on olnud tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise kui teadliku ning plaanipärase majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Eesti edu oli rajatud reformide julgusele, välise toetuse kindlustamisele ja võimalikult lollikindlatele, lihtsatele, vähest ressurssi nõudvatele, kuid muutustele kindlat suunda rajavatele lahendustele. Alles tagantjärele on targutatud, et Eesti on oma majandusreformides juhindunud nn “Washingtoni konsensusest”. Viimase teoreetiliseks aluseks on omakorda traditsiooniline neoklassikaline majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et turumajanduses on infokandjateks hinnad, siis teiseks tähtsaks reformielemendiks on hindade ja väliskaubanduse liberaliseerimine
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid
alginaadi sünteesi. E. coli konserveerunud DNA järjestused, mida tunnevad ära erinevad sigma faktorid. 71 SigmaD (-35 element, vaheala, -10 element) TTGACA N17(1) TATAAT N5-7 G/A SigmaD-l on väga spetsiifilised järjestused, kusjuures kahe elemendi vahelise ala pikkusega reguleeritakse geeni transkriptsiooni kasvufaasist sõltuvalt. Geenide promootorite -10 ja -35 järjestused võivad konsensusest erineda. Kuigi tugevalt on konserveerunud 12 nukleotiidi, siis isegi ainult 7 nukleotiidi kattumine on piisav, et RNAP suudaks transkriptsiooni initsieerida. RNAP subühikute asetusest ning suurusest tulenevalt asub transkriptsiooni esimene nukleotiid tavaliselt 6 8 nukleotiidi kaugusel -10 elemendist. SigmaS (-35 element, vaheala, -10 element) TTGACA N15(2) KCTAYACT (K = G või T; Y = C või T) E. coli sigmaS-l ei ole -35 element nii tugevalt konserveerunud kui sigmaD-l. -35
annaabi.ee 
