Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.-vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. 6 Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.- vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens'i põhimõtetega. Loomuõigus
Rahvusvahelise õiguse teoreetilised alused Rahvusvahelise õiguse mõtestamist on kirjeldanud paljud erinevad teooriad: Käsuteooria J. Austini definitsioon: õigus on suverääni poolt antud käsk, mis on tagatud sanktsiooni või karistusega. Kriitika: see teooria on suuresti kõrvale lükatud küündimatuse tõttu adekvaatselt kirjeldada õiguse olemust. Rahv.-vah. õiguse peamine eesmärk pole sundida ja käskida riike, vaid võimaldada rahv.- vahelist suhtlemist. Voluntarism ehk konsensualism Rahvusvahelise õiguse siduvus tuleneb riikide nõusolekust; riigid on seotud vaid nende kohustustega, millega nad on eelnevalt nõustunud. Kriitika: see teooria ei seleta, miks rahv.-vah. õigust järgitakse. Samuti ei võta ta arvesse rahv.-vah. institutsioonide tohutut kasvu ning nende poolt toodetud normide süsteemi. Teooria on vastuolus ius cogens’i põhimõtetega. Loomuõigus Õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Loomuõigus on kõrgem positiivsest õigusest ning on
Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks) Täh riikidevahelises suhtluses teatud õiguste, privileegide või rv-te koh-te vastastikkust austamist ja täitmist ning rv õ-se rikkumise puhul vastavaid vastutusmeetmeid. Fundament väärtuste kaitse. Teoreetilised alused Käsuteooria: õigus kui suverääni poolt antud käsk, mis on tagat sankts või karistusega. Kriitikaks see, et rv õ-se peamine eesmärk ei ole sundida ega käskida riike, vaid võimald rv-st suhtlust. Voluntarism e konsensualism: rv õ-se siduvus tuleneb riikide nõusolekust. Nõusolek on kohustuse allikas. Rv õ-se süst põh vabatahtlikul enesepiiramisel. Vastuolus ius cogens’i pm-tega. Loomuõigus: õiguse allikas on inimmõistus või jumalik tahe. Kõrgem pos õ-st ja on kriteeriumiks hindamisel, kas seadus on in-le moraalselt siduv. Kriitika: ei põhj, miks rv õ on siduv. Ubi societas, ubi ius: rv õ-se õiguslikuks aluseks praktiline vajadus. Õ on vajalik ühisk funkt-ks ja on st ka siduv
44 Tülide rahumeelse lahendamise kohustus. Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise e agressiooni keeld. Rahvaste võrdõiguslikkus ja enesemääramisõigus. 99. Rahvusvahelise õiguse kehtivus. Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism). Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensi käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius 100. Rahvusvahelise õiguse allikad. Rahvusvahelise õiguse allikad jagunevad: Formaalseteks - tähendavad vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks .
annaabi.ee 
