objektsemiootikat, et konstrueerida metsemiootikat, mida nimetatakse kultuuriks. See on tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende konstruktsioonidega — ulatuselt tagasihoidlikum ja kvalitatiivselt ambitsioonikam — mis konstitueerivad episteemide* kirjeldusi. Sellistes olukordades on episteemid vaadeldavad kas semiootiliste süsteemide hierarhiatena või konnotatiivsete metasemiootikatena. 2. Kultuuri kontsept on nii suhteline kui universaalne. Kui enamikel juhtudel on kultuur seostatav autonoomse lingvistikaga, siis eksisteerivad ka lingvistilisi piire ületavad kultuurilised regioonid. Sama on terminiga inimkultuur, mis on iseloomustatud kindlate teaduslike ja tehnoloogiliste tavade ja osaliselt isegi levinud ideoloogiate poolt. Erinevus mikroühiskondade (arhailiste ühiskondade) ja makroühiskondade (arenenud ühiskondade)
faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste tasand): avangard kasutab uudselt koodi ja sellega muudab ka ideoloogiat, kust see kood on pärit 19)Visuaalsete kujutiste kodeerimine (Eco)- koodid, kus ei ole artikulatsiooni, st koodid, kus seemid (Prieto järgi) ei jagune
Strateegiad põimuvad. Nii nagu vanasti kasutati illustratsioone ja riime, tehakse seda tänagi. Reklaamid lubavad toote kaudu õnne, armastust, vaba aega (mis parajasti moes on) nagu tänagi. Diskursuse piirid muutuvad üha vähem tajutavateks. Reklaamid loovad, kujundavad ja annavad tähendusi. Ainult tänaseid reklaame vaadates on raske näha midagi uut. Denotatiivne sisu on pidanud andma ruumi konnotatiivsetele tähendustele ja tõlgendustele. Konnotatiivsete tähendustega mängimisel on kesksel positsioonil kultuurilised ja sotsiaalsed sündmused. Reklaam toetab ühelt poolt vanu kultuurilisi ja sotsiaalseid tähendusi. Näiteks naise kuju kasutamine reklaamides näitab, et nt ostes auto, saad kapotil istuva naise kaasa. Konnotatiivne tähendus tekib alles reklaami vastuvõtjaga kokkupuutel. Reklaam loob alati illusioone, sest „parim“, „kvaliteetne“ ei ütle toote kohta midagi.
muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne ideoloogiliste ootuste (globaalsete suhestuste tasand): avangard kasutab uudselt koodi ja sellega muudab ka ideoloogiat, kust see kood on pärit Esteetiline kommunikatsioon ei allu ei kvantitatiivsele loendusele ega ka struktuursele süstematiseerimisele. Avatud
annaabi.ee 
