reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus. Väike-konnakotkas kuulub meil kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. 1980. aastate jooksul, toimus ilmselt arvukuse kiire kasv. Väike- konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 500600 paari. Konnakotkad on
mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit. Konnakotkastele on oluliseks toitumisaladeks püsirohumaad. Rohumaade kiire asendumine põllumaadeks, mida võis näha aastal 2004, mil rakendusid Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Kiire asendus põllumaadeks on ohumärgiks suur- konnakotkastele (Keskkonnaministeerium. s.a.). Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud
1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. 1994.a loodi Emajõe - Suursoo maastikukaitse ala, et kaitsta Emajõe deltasoostikku, tagada selle ohustatud ja haruldaste koosluste ning liikide säilitamine, kaitse ja uurimine. Emajõe - Suursoo, Piirissaar koos Peipsi kaldaroostike ja luhtadega on sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele linnuliikidele - meri-, kala-, kalju-, konnakotkastele, must- toonekurgedele, luikedele, partlastele, neppidele, hüüpidele, rukkirääkudele jt. See piirkond on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Endla Looduskaitseala Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale
Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit. Konnakotkastele on oluliseks toitumisaladeks püsirohumaad. Rohumaade kiire asendumine põllumaadeks, mida võis näha aastal 2004, mil rakendusid Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Kiire asendus põllumaadeks on ohumärgiks suur-konnakotkastele (Keskkonnaministeerium. 2005). 2.4 Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega. Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist,
· elupaikade kaitse ja hooldus; · seire ja uurimine; · järelevalve ja püsielupaikade arvestus; · teavitustegevus; · rahvusvaheline koostöö; · tegevuskava uuendamine (5). Selleks pööratakse peatähelepanu elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamine kotkaste ja must-toonekure kaitse vajadusest. Projekti pilootalaks on valitud Soomaa rahvuspark, mille luhad olid kunagi sobivaks toitumiskohaks konnakotkastele. Projekti raames loodetakse taastada luhtade majandamine. Oluliseks töölõiguks on maaomanike probleemidega tegelemine ja üldsuse teavitamine looduskaitse vajadustest (8) SEIRE Üle kümne aasta on Kotkaklubi partnerina Keskkonnaministeeriumile korraldanud must-toonekure ja kotkaste seiret üle Eesti. Seire käigus kogutakse andmeid eelkõige nimetatud liikide arvukuse ja sigivuse kohta, kuna arvukus ja sigivus on olulisimad ja praktikas kõige lihtsamini määratavad näitajad