2.4 Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega. Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud. Eriti kriitiline on see Euroopa mastaabis, sageli tulistatakse konnakotkaid rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). 2.5 Keskkonamürgid Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürdituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks
jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. · Paremal on vaade Vällamäele ja Perajärvele . · Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud kõige suurem turbakiht Eestis -- 17 meetrit. Loomastik · Vanades kuusikutes elutseb Laanerähn,ohtralt on rukkirääku ja valgetoonekurge. · Looduspargi linnustik on suurte loodusmaastikega võrreldes tagasihoidlik. · Põllulappide, heinamaade ja metsatukkadevaheldumine sobib ka röövlindudele väike konnakotkale,hiireviule,karvasjalgja kodukakule ning kõrvukrätsule. · Paljudest veekogudest on leitud harivesilikku ning mitmest mudakonna, Rõuge jões esineb paksukojalist jõekarpi. Inimtegevus · Toimuvad kultuurija spordiüritused · Tegeldakse Põllundusega · Looduspargi üheks ülesandeks on aastasadadega kujunenud mosaiikse maastikumustri , kohaliku elulaadi ja keele alalhoidmine . · Haanja küngaste vahel paiknevad pillatult väikesed külad ja talud . Kasutatud materjalid
konnakotkastele (Keskkonnaministeerium. s.a.). Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud. Eriti kriitiline on see Euroopa mastaabis, sageli tulistatakse konnakotkaid rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürgituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. (Keskkonnaministeerium. s.a.).
saagipüüdmiseni läheb aega. Eesti kalakotkaste pesitsevate paaride pojade arv on üks Euroopa kõrgemaid, tänu keskkonna vabanemisele kloororgaaniliste ainete (DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesadele. Levik Eelkõige pesitseb Ida- ja Lõuna-Eestis ja levib ka tasapisi lääne poole. Konnakotkad Meie kotkastest ainsana on väike-konnakotkas suutnud kohaneda kultuurimaastikuga, mis on üks peamisi põhjuseid miks ta püsib siin. Väike-konnakotkas on meie kõige sagedasem kotkas. Konnakotkale ei sobi viljapõllud ega inimasulad. Vajab hoopis niidetud niite ja raiumata metsi. Suure-konnakotka kohta puuduvad täpsed andmed, mistõttu maailm peab teda kaduvaks liigiks. Kirjeldus Välimuselt on mõlemad konnakotkad sarnased. Tiibade siruulatus on 130-180cm. Vanemate lindude sulestik on üleni pruun, noorematel seevastu on rohkem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga. Kaugelt vaadeldes on neid võimalik eristada ainult lennustiili järgi
vähese inimmõjuga metsamassiive. Need omakorda on kasvukohaks paljudele taime- ja seeneliikidele ning elupaigaks paljudele Eestis elavatele linnu- ja loomaliikidele. Eelkõige on ühtsed majandamisest vähem mõjutatud metsamassiivid olulised haruldastele I kaitsekategooria röövlinnuliikidele nagu kalakotkas, kaljukotkas, merikotkas ja kassikakk. Lisaks teadaolevatele liikidele on siin olemas sobilikud elupaigad ka must-toonekurele ning väike-konnakotkale, kuigi viimastel aastatel pole nende liikide pesitsemist kaitsealal täheldatud. Siinsetes metsades on inventeeritud olulisi metsaelupaigatüüpe, mis kvalifitseeruvad sageli ka Euroopas väärtustatud elupaikadeks. Lahemaa loodusalasse jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigad on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad e
annaabi.ee 
