37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 40. Peamised hüpoteesid ökosüsteemide funktsioneerimise ja diversiteedi seoste kohta päiskivi-liikide (keystone species) kontseptsioon, needi hüpotees; 41. Looduslik valik, kohasus, elukäigutunnused; 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui
ühe palju), siis Simpsoni indeksi pöördväärtus 1/ on võrdne eksponentsiaalse Shannoni indeksiga eH´ ja on võrdne liikide arvuga S. eH´ ja 1/ [0< eH´ ja 1/ > S] Simpsoni pöördväärtus on tundlikum ühtluse komponentide suhtes: Eühtlus = (1/)/S 42. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; 1)Wallace arvas, et troopikas on rohkem liike, kuna seal on olnud pidevalt soe ja niiske kliima, ka jääajal. See on andnud soodsad tingimused liikide evolutsioneerumiseks. 2) Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teooria järgi kujuneb liikide arv mingil pindalal
Ühtlus on maksimaalne kui kõiki liike on koosluses täpselt ühepalju ja ressursid võrdselt jaotatud. Kui meid ühtluse komponent ei huvita, siis loendame lihtsalt taksoneid. Kui peetakse tähtsaks, kas mingi haruldane liik on lahkunud või mitte, siis kasutame N1. Kui ühtsuse komponent tundub väga tähtis, kasutatakse N 2. 39. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; Wallace püüdis seletada troopika liigirikkust ja väitis, et niiskes troopikas on palju like, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. Wilsoni & MacArthuri tasakaalu teooria:
teiste liikide üle aga langetab indeksit . Ühtluse indeks - ;( E = (1/lambta)/S mida erinevamad nad on, seda väiksem on ühtluse indeks. Kui ühtlus on maksimaalne (1), siis , st kõiki liike on koosluses täpselt sama palju, ressursid on võrdselt jaotatud. 41. Wallace'i seletus troopika suure liigirikkuse kohta, tasakaalulise diversiteedi käsitlus Wilsoni & MacArthuri saarte biogeograafia teoorias, konkurentsitasakaalul põhinev käsitlus (+ planktoni paradoks), mittetasakaaluline käsitlus (+ häiringute roll mitmekesisuse säilimisel Pisaster jne.), liigifondi teooria; Bioloogilise mitmekesisuse teoreetilised käsitlused. Peamiselt vaidlus kolme probleemi üle: 1. Kas mitmekesisus on tasakaaluline või mittetasakaaluline? Tasakaalulisus - seisund mis tekib vastandlike jõudude toime võrdsustamisel 2. Biootiliste interaktsioonide roll mitmekesisuse tekkel (eriti konkurents)