d. läheb kliendi omandusse Küsimus 7 Millise toote elutsükli etapiga on tegemist, kui on teada, et sel ajal saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes neile järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. a. toote küpsus b. toote langus c. toote kasv d. toote arendamine Küsimus 8 Millist liiki kaubamärk on Apple hammustatud õun? a. lõhnamärk b. sõnamärk c. ruumiline kaubamärk d. kujutusmärk Küsimus 9 Milline alljärgnevatest ei kuulu konkurentsistrateegiate hulka: a. kululiidri strateegia b. diferentseerimise strateegia c. innovatsiooni strateegia d. fookuse strateegia Küsimus 10 Milleks kasutatakse SWOT-analüüsi? a. Ettevõtte senise tegevuse hindamiseks ning väliste võimaluste ja ohtude analüüsimiseks. b. Ettevõtte positsiooni säilitamiseks turul ning konkurentide analüüsimiseks. c. Sobiva konkurentsistrateegia välja valmiseks. d. Unikaalse müügiargumendi välja selgitamiseks. Küsimus 11
5.Sihtgrupp, sihtgrupi valik. Segmenteerimine. Tarbijate sihtrühma jagamine vastavalt vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Erinevate näidete analüüs. Positsioneerimine. Seminar, juhtumi analüüsid ja grupitööd. Näit grupitöö (3 inimest grupis): segmenteeri ühe grupiliikme tulevase ettevõtte kliendid vastavalt tema poolt pakutavale tootele/teenusele 6.Konkurentide analüüs. Konkurentsianalüüsi vajalikkus ja põhiprintsiibid. Erinevad strateegiad Seminar erinevate konkurentsistrateegiate kohta. 7. Integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK). ITK vahendid ja nende vahendite omavaheline integreerimine. Alternatiivturundus. Grupitöö: konkreetse firma turunduskommunikatsiooniplaani koostamine ja analüüsimine. Kodutöö analüüs, näiteks: Intervjueerida mingit valdkonna ettevõtjat ja kaardistada tema turunduskommunikatsiooniplaan. 8.Turustus – mõiste ja funktsioonid, tüübid ja valikuprintsiibid 9.Müügiprotsess
* Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis- huvigruppidel on avaliku sektori otsustamisprotsessile suurem mõju kui erasektoris. * Avaliku sektori tuleb strateegilisi plaane kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega. *Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Riigi tasandi lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele. *Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsistrateegiate (nt madal hind jne) kujundamine avalikus sektoris vajalik. * Lühi- ja pikaajalised plaanid võivad avalikus sektoris olla vastuolus. * Meedia suur mõju, eelkõige ebaõnnestumiste võimendamine. * Tegevuste tulemuslikkuse hindamine on avalikus sektoris keerukam kui erasektoris. * Kliendi määratlemine on avalikus sektoris keeruline. Samuti tuleb riigi tasandi strateegiliste plaanide koostamisel tagada, et plaanid ei oleks üksnes formaalsed dokumendid. 4
läbi atraktiivsete lisahüvede pakkumise. · Protsessil baseeruvad strateegiad ettevõtte eesmärk on luua kliendile väärtust; kliendile luuakse väärtus protsesside käigus; ettevõtte edu on hästifunktsioneerivate protsesside tulemus; suurepärane protsessiteostus saavutatakse kõrgekvaliteedilise protsessikavandamise, õigete inimeste ja õige töökeskkonna abil. · Omandamised ja strateegilised liidud konkurentsistrateegiate abil püüeldakse konkurentsieelise saavutamisele tegevusharus, võideldakse teiste ettevõtete vastu. See ei ole aga ainuke võimalus edukate tulemuste saavutamiseks. Koostööstrateegiate abil on võimalik saavutada konkurentsieelis teiste ettevõtetega koos töötades, mitte nende vastu võideldes. Siinkohal peame muidugi silmas legaalseid koostöövõimalusi, mitte näiteks kartellikokkuleppeid.
võimalik kõikide huvigruppide vajadustega arvestada, otsuseid tehti teistele kriteeriumidele tuginedes ning sestap ei tunnetatud ka vajadust strateegilise planeerimise järele. 3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? • Avalikus sektoris on policy strateegia, mis on agenda, mida valitsus soovib saavutada, aga analoog ärisektoris sellele puudub • Erinevalt erasektorist, kus see on oluline tagamaks ettevõtte edu, ei ole konkurentsistrateegiate (nt madal hind, toote diferentseerimine, nišitooted jne) kujundamine avalikus sektoris vajalik, kuna tavapäraselt ületab avaliku sektori toodete ja teenuste nõudlus pakkumist. • Riigil kui tervikul on sageli märksa enam eesmärke kui erasektori ettevõttel, kusjuures tihti on eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratlevad • Riigi tasandil eesmärkide seadmisel ja nende elluviimisel on huvigruppe rohkem kui ettevõttes
annaabi.ee 
