Strateegiline planeerimine on majandusüksuse pikaajaliste eesmärkide ja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine, liites kõikide huvirühmade huvid ja tulevikulootused. Strateegilisi plaane koostatakse vähemalt viieks aastaks, kus kajastuvad finants- ja muude ressursside vajadused. Strateegilisel planeerimisel tuleb arvestada poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike oludega ning tehnoloogiliste ja konkurentsikeskkonnaga. Enne strateegilise plaani sõnastamist soovitatakse: Hinnata nõudlus ja määrata sihtturgude potentsiaal ( tuleb saada vastused küsimustele: kes, kui palju ja kust ostab, miks ja millal ostab, mis teenust klient vajab? Vastused tuleb saada turusegmentide kaudu) Valida sihtturud ( tuleb teha SWOT- ja bencmarking- analüüs) Sõnastada tarneahela üldised eesmärgid (tuleb hinnata kõiki ketti kuuluvaid organisatsioonilisi üksusi
a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid; b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid; c) see paneb paika erinevate institutsioonide kompetentsi piirid. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a) väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b)tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c) tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse;
44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c)tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp;
sotsiaalne võrgustik. o Äriefektiivsus: tootlus, tööturg, rahandus, juhtimistavad, hoiakud, väärtused. o Infrastruktuur: füüsiline, tehnoloogiline, teaduslik taristu, tervishoid, haridus. Võimalik on eristada konkurentsivõime kolme astet. o Ellujäämisvõime. See on konkurentsivõime madalaim aste, võime passiivselt kohaneda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata. o Arenguvõime. See on konkurentsivõime keskaste, võime aktiivselt reageerida konkurent- sikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhus- tades. o Edukus (paremus). See on konkurentsivõime kõrgeim aste, võime oluliselt kujundada
annaabi.ee 
