Peale oma isa surma asus umbes seistmeteistkümne aastane Augustinus edasi õppima Kartaagosse retoorikat ja õigusteadust. Selles linnas, mis oli kurikuulus oma luksuse ja vabade kommete poolest, heitis Augustinus range kristliku eluviisi kõrvale. Ta õppis küll innukalt ja väga edukalt retoorikat, kuid oma kirglikkuse ja meelelisusega sattus ta armuseikluste keerisesse. Asi lõppes sellega, et ta võttis varsti konkubiini (vabaabielu elav naine). Nad elasid koos umbes viisteist aastat. Varsti sündis neil poeg Adeodatus ('Jumalast antu'), kes oli andekas ning valmistas Augustinusele õnne ja rõõmu, kuid ta suri juba neljateistkümne aastaselt (389). Pärast seitse aastat kestnud õpinguid oli Augustinus küllaltki tuntud teoloog ja oraator. Umbes 29 aastaselt läks Augustinus Rooma. Seal sai ta endale tööd retoorika õppejõuna (professorina)
Pärimisseaduste järgi läks sultani tiitel perekonna vanimale elusolevale meesliikmele, soovitavalt eelmise sultani pojale. Seadusega sanktsioneeriti muuhulgas sultani õigus oma meessugulased teise ilma saata, et kindlustada troon ühele oma poegadest. Tulemuseks olid sagedased kuritööd, nagu näiteks juhtum, kus Mehmet III 1595. aastal oma ema õhutusel mõrvas oma üheksateist venda, mõned neist alles imikueas. Ühtlasi laskis ta oma isa seitse last kandvat konkubiini kotti toppida ja Marmara merre heita. 1666. aastal avaldas Selim II edikti, mis lubas kuninglikud printsid ellu jätta, kuid nad ei tohtinud valitseja eluajal mingil moel avalikku ellu sekkuda. Printse hoiti täielikus isolatsioonis kafes'is (Kuldpuuris). Neile olid lubatud vaid mõned konkubiinid, kes eelnevalt munasarja või emaka eemaldamise teel viljatuks muudeti. Kui mõni nendest naistest ülevaatajate hooletuse tõttu siiski heidikprintsist rasestuma juhtus uputati ta viivitamatult
suhtumine leeveneb aja möödudes. Rikas naislesk on väga võimukas, sest on iseseisev.Teda piiravad kosilased(женихи). Ta võib abielluda või pidada abielutõotusega suhet, mis oli avalik. Tütarlaste-orbude(сироты) suhted pidi jääma salastatuks. Pater familias lesel võivad olla suhted: magab orjatari(de)ga; abiellub; võtab konkubiini e vabalt abielluda: algul ainult orjatari tähenduses; hiljem muutub suhtumine tolerantsemaks ja suhe üldiselt aktsepteeritud, kui vaba naisega püsiv vahekord. Juriidilises mõttes on konkubinaat e vabaabielu abielust täiesti erinev: lapsed on vabad kui vabast naisest (orjad kui orjatarist); kannavad ema nime, sest pole abielust sündinud; on ema pärijad. Peremees võis orjatarist sündinud
kestvalt abikaasadena koos elada, miska tekkisid õiguslikud tagajärjed. Abielu tekkis, kui naine läks oma perekonnapea võimu (ld k manus) alt mehe võimu alla. Samas ei olnud kõigil võimalik abielluda ja seetõttu eksisteerisi ka kooselud, mida nimetati concubinatus (konkubinaat) sõna, mida kasutatakse abieluvälise kooselu tähistamiseks, vahetevahel tänapäevalgi. Konkubinaat ei olnud karistatav, kuid konkubiini ei austatud nagu abielunaist ja mees võis igal ajal konkubinaadi katkestada. Niisiis oli erinevalt Rooma õiguse algperioodist selle lõpul abielu ja mitteabielulise kooselu eristamine juba välja kujunenud. Varakeskajal jõudsid Roomasse kristlikud väärtushinnangud ja elukorraldus, mis mõjutasid oluliselt perekonnaõigust ja suhtumist mitteabielulisse kooselusse. Varase keskaja religioossed institutsioonid toonitasid, et konkubiinide omamine on väga suur patt.
annaabi.ee 
