Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11] Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11] Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies. [4] Linnugripil on sarnased sümtomid tavalise gripiga: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, konjuktiviit. Rasketel juhtudel võib see põhjustada tõsiseid hingamisprobleeme ja kopsupõletikku ja võib lõppeda surmavalt. [12] Praegu on raske inimesel nakatuda linnugrippi ja väga harva võib inimene nakatada teist inimest. Eksperdid kardavad seda kui linnugrippi nakatub inimene, kes on juba nakatunud hooajalisse grippi
lohakuses enda eest hoolitsemisel, kogu tegevus on suunatud tarvitatava aine hankimisele (4). Kannabinoidid on uriinis määratavad ühekordse kasutamise järel 3-10 päeva ja kuni 4 nädalat pikaajalisel tarvitamisel. Samuti on leitud, et küüned on bioloogiline materjal, milledes on potensiaalne võimalus määrata eelnevat kanepi toodete tarvitamist (4). Marihuaana mürgistuse korral esineb südamelöögisageduse tõus, konjunktiivide punetus, suu ja kurgu limaskestade kuivus, laienenud pupillid, unetus. Häiritud on ajatunnetus, õppimisvõime ja käitumine, esineb näljatunne. Psühhoosi esineb siiski suhteliselt harva, lühiaegne toksiline psühhoos sarnaneb kõrge palaviku deliiriumiga, esineb äge lühiaegne ärevusseisund ja äge depressiiivne reaktsioon. Võimalikud on ka ärevus, paanika, hallutsinatsioonid ja paranoia (4). 8
Paranemisperioodis intoksikatsiooni nähud järk-järgult taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. 5 LINNUGRIPP H5N1 Linnugripp H5N1 on väga patogeenne, on ületanud liikidevahelise barjääri Aasias, põhjustanud inimeste hulgas fataalseid juhte ja suurendanud ohutunnet. Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies.[5] Nakatumised on aset leidnud, kas siis haigestunud linde sulgedest puhtaks kitkudes või kanu tükeldades, tegeledes võitluskukkedega, mängides lindude hulgas, seda eriti sageli asümptoomsete partide hulgas, partide toorest verd juues või pooltoorest kana süües. Tais registreeriti ka tiigrite ja leopardide nakatumine, kui neile anti loomaaedades söögiks kanu.
Infitseerib epiteelirakke, fibroblaste, T-rakke, neuroneid. Võib moodustada süntsüütsiumeid, levida otse rakust rakku. Suudab põgeneda antikehade eest ja rakulise immuunsuse eest ka. Latentne infektsioon dorsaaljuure ja kraniaalnärvide ganglionides. Vöötohatis tekib viiruse replikatsioonil kogu dermatoomi ulatuses. Vöötohatis võib tekkida rakulise immuunsuse allasurumisel või teistel viiruse aktivatsiooni mehhanismidel. Loengus: ülemiste hingamisteede või konjunktiivide infektsioon > viiruse replikatsioon regionaalsetes lümfisõlmedes > primaarne vireemia > replikatsioon maksas, põrnas, teistes organites > nahainfektsioon, villiline lööve. Viirus replitseerub aeglaselt. Haigused. Tuulerõuged. Interstitsiaalne pneumoonia – 20…30% täiskasvanutest, võib olla surmav. Tekib põletikulisest vastusest. Vöötohatis. Postherpeetiline neuralgia – kroonilise valu sündroom, kuid-aastaid. Kuni 30% üle 65-aastastest, kellel vöötohatis.
annaabi.ee 
