Must täpphallik -Rhizopus stolonifer, Mucor plasmaticus, Mucor hiemalis, Pilobolus kleinii Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid); Loomade ja taimede obligatoorsed parasiidid või saprotroofid hästi arenenud vegetatiivne mütseel tsüanotsüütne või vaheseintega Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma Võib moodustada tsüstiide või risoide Koniidikandjad tõeliste koniididega Sügospoorid kui paksuseinalised puhkeeosed Toakärbse-putukahallik - Entomophtora muscae Zoopagomycotina (mikroorganismide ja seente endo- ja ektoparasiidid); Mikroorganismide ja seente endo-ja ektoparasiidid Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes Suguta paljunemine -klamüdospoorid, sporangiospoorid
esindajad): Mucoromycotina (saprotroofid) - Ei moodusta haustoreid. Viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult. Mittesuguline paljunemine sporangiumidega või harva klamüdospooridega. Suguline paljunemine ümarate. Must täpphallik. Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid) - Protoplast kas hüüfina või amöboidne, võimeline oma kuju muutma. Võib moodustada tsüstiide või risoide. Koniidikandjad tõeliste koniididega. Emupsa Muscae. Zoopagomycotina (ektoparasiidid) - Vegetatiivne keha koosneb lihtsast tallusest või harunevast mütseelist. Ektoparasiit moodustab haustoreid peremehes. Suguta paljunemine -klamüdospoorid. Suguline paljunemine sügospooridega. Amoebophilus simplex. Kickxellomycotina (seeneparasiidid) - Parasiitsest tallusest siirduvad haustorid peremees seende. Mütseel alati vaheseintega, läätsega suletav poor. Suguta staadium. Suguline staadium sügospooridega
mis esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel: 1) alamad seened ehk hallikud hallik on seene nimetus, hallitus on seen koos substraadiga. Eosed tekivad eoslas ehk sprangiumis katva loori rebenemisel lendavad kõik eosed korraga välja. Selline paljunemine on omane nutthallikule, kasvab toiduainetel. Hüüfidel puuduvad rakuvaheseinad. Suur hallikukogum on tegelikult üks rakk! (hulktuumne). 2) eosed moodustavad lülilised koniidikandjad eosed vabanevad järk-järgult väga optimaalsete tingimuste puhul. Tavaliselt kui on tegemist lüliliste koniidikandatega siis on tegemist hulkraksete seentega nt. pintsehallik, rohehallik (hallitusjuust!). 2) eostega paljunemine kottseentel eosed moodustuvad eoskotis raku sees. Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad.
fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u. 30 000. Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi
fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u. 30 000. Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi
annaabi.ee 
