ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude 2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures
püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina. Sageli formeerub ta esimese koniidi alla seni kui see veel paigal püsib, samal viisil teine teise alla jne. Nii tekib koniidide ahel, kus kõige noorem koniid on aluse juures, kõige vanem aga tipus. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rühmiti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja kanduvad edasi õhuvooluga. Soodsate tingimuste puhul moodustub neist mütseel.
Kevadeos e. etsiospoor, aeciospore - *kevises tekkiv *kaksiktuumaline *eos roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel Kevadeosla, aecium - vt. kevis. Kevis e. kevadeosla e. etsium, aecium - roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel tekkiv paljunemisstruktuur, kus tekivad *kevadeosed. Kleistoteetsium, cleistothecium - vt. peiteosla. Koniid e. lülieos, conidium - iseseisva liikumisvõimeta *mittesugulise paljunemise *eos, mis tekib spetsiaalsel *koniidikandjal. Koniidikandja e. konidiofoor, conidiophore - lihtne või harunenud *somaatiline *seeneniit, mis on spetsialiseerunud *koniidide tekkeks. Kotteos e. askospoor, ascospore - *karügaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskotis endogeenselt tekkiv *haploidne *eos. Kübar, pileus, cap - *basidioomi või *askoomi kübarjas *viljakeha osa, kus paikneb *eoslavakandja *eoslavaga. Lehtereosla e. apoteetsium, apothecium - avatud *askoom; tüüpiliselt liudjas, karikjas
rikne mist, teisi aga kasutatakse tehnikas. Suure ma tähtsuse ga on kaksperekonda Penicillium ja Aspergillus. Penicilliumil m o odustavad koniidid harunevate pintslitaoliste koniidikandjate otsas. Se ene eri liikidel on koniidid erineva värvuse garohelised, valged jne. Penicillium areneb niiskete, halvasti ventileeritavate ruumides ja kahjustab mitm eid toiduaineid. Aspergillus´e perekonda kuuluvate seente paljune miselundid m e enutavad kujult kastekannu otsikut. Koniidikandja on jä medama otsaga, millel asetsevad lehvikutaoliselt lühikesed e ostoed ehk sterig mad koniidide ahelatega. Koniidid võivad olla m ustad, sinised, rohelised. Aspergillius areneb v õil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel, põhjustades nende rikne mist. M õningaid liike kasutatakse sidrunhappe val mistamisel suhkrust, teravamaitseliste kastmete val mistamisel sojaubadest., tööstuses tarvitavate fer m entpreparaatide tootmisel.
annaabi.ee 
