teke. Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad
Südatunnistuse vabadus
Kirikuhooned on riigi omased
Rahastavad vabatahtlikud annetused
Riik ei tunnista ühtegi kultust aga annab kultusevabdust
Ühiskond vähem religioosne
1924 luuakse statuudiga kiriklikud assotsioonid
Põhjused
1901 seadus ühingute kohta
Accociation – mitteproffesionaalsed ühingud ( mitte tulu toova eesmärgiga)
See võimaldab moodustada esimesed poliitlised partied
Kongregatsioonid (nunnad ja munkad hoolitsevad kiriku eest) peavad selle seaduse
taotlema eritegevusluba
Neile säilib kontroll ning nad võidakse laiali saata
1904- seadus, mis keelab kongregatsioonidel haridusega tegeleda
Katkestab Pr diplomaatilised suhted Vaikaaniga
Väideti, et kirik on vabariigi vastu
1905 seadus r ja k lahutamiset
6. Prantsusmaa parlament alates Vanast Korrast kuni tänapäevani. Kuidas on
o munk ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (meessoost) o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2.2 Eesti apostlikud administraatorid · 3 Vaata ka · 4 Viited [redigeeri] Ajalugu on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. 16. sajandi algul toimunud reformatsiooni jooksul muutus valdavaks protestantism, vastureformatsiooni viidi läbi Poolale kuulunud Eesti aladel.
Lõhenemine osad kaitsesid, teised arvasid, et on süüdi. Uus kindralstaabi ülem hakkas uurima ja avastas, et tegelikult oli süüdi üks Ungari krahv. Dreyfusi süüdistajad teadsid ka, et ta ei ole süüdi. Emile Zola kirjutas avaliku kirja ,,Ma süüdistan", mille ta saatis Prantsusmaa presidendile. Lõpuks andis president Dreyfsile armu, aga see Dreyfusi ei rahuldanud. 1906 sai ta oma auastme tagasi. See juhtum vähendas sõjaväe sekkumist poliitikasse, mis on positiivne. Kongregatsioonid olid kiriklikud organisatsioonid. Prantsusmaal oli hariduse andmine kiriklike organisatsioonide käes. Tekkis liikumine ,,Õpetaja kooli, pastor kirikusse". Haridus peaks olema ilmalik, mitte kiriklik. 1905 sai hariduse kontrollijaks riik ehk ilmalik võim. Pärast 1905 aastat õppinud noored olid erinevad enne 1905 õppinud noortest, sest õppimine oli erinev. Välis-ja sisepoliitika suurim eesmärk oli revansism. Revans Saksamaa vastu, sest Prantsusmaa kaotas Preisi-Prantsuse sõja
annaabi.ee 
