septembril Marie-Antoinette'i üles. · Ülekuulamisel ei maini Marie-Antoinette Rougeville'i nime, et teda päästa, Tegelikult saab Rougeville'ist see mees, kelle tegevus lõplikult otsustas kuninganna hukkamise. · 11. septembril määratakse Marie-Antoinette'ile uus, veelgi kindlam vangikong. · Marie-Antoinette hakkab suurtes kogustes raamatuid lugema, mida ta terve oma elu jooksul polnud armastanud teha. Suur alatus · Tänu uuele kongile on Marie-Antoinette juba kirstus viibimist elusalt kogeda saanud. Surm teda ei kohuta. · Kingsepp Simon viib dofääni nii kaugele, et laps kinnitab, et ema oli temaga verepilastust harrastanud. · Kuulatakse üle kuninganna lapsed ja madame Elisabeth. · Õnneks saab Marie-Antoinette ise oma poja kohutavat ülestunnistust lugeda alles oma elu viimasel päeval. · Herbert'il õnnestub Marie-Antoinette hinge surmavalt haavata ja
Ta tunneb õudust, et põhjustas armastatud naise surma, samal ajal kui ainus inimene keda ta tappa püüdis veel elus on. Sellest hoolimata ei ole tal süümepiinasid ja hakkab saatanlikult naerma. Ta on muutus deemoniks, põgenedes loodusest, Jumalast, teadusest ja kõigest muust millesse ta kunagi oli uskunud. Ta muutub hulluks, arvates, et skeletid jälitavad teda. Ta vaatab aknast välja ja näeb oma venda prostituudiga. Ta naaseb Notre Dame'i. Lähendes oma kongile arvas ta nägevat Esmeralda kummitust, arusaamata et naine on ikka veel elus. Esmeralda ehmub kui ta taaas meelemärkusele tuleb ja leiab Quasimodo teda jälgimas. Ta mõistab, et mees oli ta päästnud, kuid ei teadnud miks. Mees toob talle toitu ja rõivaid ning käis teda vaatamas kui naine magas. Algul tundis ta hirmu kuid palub pärast, et Quasimodo tema juurde jääks. Too oli aga kõhklev ja selgitas, et ,,öökull ei tohiks kunagi lõokese pessa minna." Kuid ta
Ta tunneb õudust, et põhjustas armastatud naise surma, samal ajal kui ainus inimene keda ta tappa püüdis veel elus on. Sellest hoolimata ei ole tal süümepiinasid ja hakkab saatanlikult naerma. Ta on muutus deemoniks, põgenedes loodusest, Jumalast, teadusest ja kõigest muust millesse ta kunagi oli uskunud. Ta muutub hulluks, arvates, et skeletid jälitavad teda. Ta vaatab aknast välja ja näeb oma venda prostituudiga. Ta naaseb Notre Dame'i. Lähendes oma kongile arvas ta nägevat Esmeralda kummitust, arusaamata et naine on ikka veel elus. Esmeralda ehmub kui ta taaas meelemärkusele tuleb ja leiab Quasimodo teda jälgimas. Ta mõistab, et mees oli ta päästnud, kuid ei teadnud miks. Mees toob talle toitu ja rõivaid ning käis teda vaatamas kui naine magas. Algul tundis ta hirmu kuid palub pärast, et Quasimodo tema juurde jääks. Too oli aga kõhklev ja selgitas, et ,,öökull ei tohiks kunagi lõokese pessa minna." Kuid ta
Saite aru!» Athos järgnes õlgu kehitades valvuritele, kuna Bonacieux tõi kuuldavale niisuguse hädakisa, mis oleks lõhestanud isegi tiigri südame. Kaupmees viidi tagasi samasse kongi, kus ta oli eelmise öö mööda saatnud, ja jäeti sinna terveks päevaks. Bonacieux nuttis kogu aja nagu tõeline poodnik, sest nagu ta ise väitis, polnud ta sõjamees. Kella üheksa paiku õhtul, kui ta parajasti kavatses voodisse heita, kuulis ta koridoris samme. Sammud lähenesid kongile, uks avanes ja vangivalvurid astusid sisse. «Tulge kaasa!» ütles politseinik, kes tuli valvurite järel sisse. «Teiega kaasa!» hüüdis Bonacieux. «Niisugusel tunnil! Aga kuhu siis, mu jumal küll?» «Sinna, kuhu meil on käsk teid viia.» «See ei ole mingi vastus.» «See on ainus, mis me võime teile vastata.» «Oo, mu jumal, mu jumal!» sosistas vaene kaupmees. «Nüüd olen ma kadunud.» Ja ta järgnes masinlikult ning vastupanuta valvuritele, kes olid talle järele tulnud.