8. sajandil. Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid budade ja bodhisatvade ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi sintoistlikud preestrid, enamiku matustest budistlikud preestrid. Sintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest
eeskätt teistega arvestamist, armastust, lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja kohusetundlik, vanemad aga kandku tema eest armastusega hoolt. Samalaadne suhe ka mehe ja naise ning valitseja ja alama vahel. Inimlikkusein jõuad sisemise täiustamise kui ka kommete ja väliste käitumisreeglite õppimise teel. Suur tähtsus isiklikul eeskujul. Ka riik peab põhinema inimlikkusel mitte vägivallal. Konfutsianistlikust kirjavarast sai hariduse alus (ametnike eksamitel nõuti sellest suure osa tundmist ja kommenteerimist). Hani dünastia ajal sai sellest keisririigi ametlik ideoloogia. Taoism: Aluse taiosmile pani Laozi oli konfutsiuse vanem kaasaegne. Heitis konfutsiusele ette liigset tahet ühiskonda muuta. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha
kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja kohusetundlik, vanemad aga kandku tema eest armastusega hoolt. Samalaadne suhe ka mehe ja naise ning valitseja ja alama vahel. Inimlikkusein jõuad sisemise täiustamise kui ka kommete ja väliste käitumisreeglite õppimise teel. Suur tähtsus isiklikul eeskujul. Ka riik peab põhinema inimlikkusel mitte vägivallal. Konfutsianistlikust kirjavarast sai hariduse alus (ametnike eksamitel nõuti sellest suure osa tundmist ja kommenteerimist). Hani dünastia ajal sai sellest keisririigi ametlik ideoloogia. Taoism: Aluse taiosmile pani Laozi oli konfutsiuse vanem kaasaegne. Heitis konfutsiusele ette liigset tahet ühiskonda muuta. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Dao ei tee
8. sajandil. Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid buddhade ja bodhisatvade ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi sintoistlikud preestrid, enamiku matustest budistlikud preestrid. Sintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis
annaabi.ee 
