reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on
Lihtrahva lastele kerkisid üksikud koolid, nt Kkai poolt rajatud kool Kytos. Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule. Edo perioodi algul oli kirjaoskus vähemuse privileeg, sest budistlikud ja konfut-
Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis 7 Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule.
Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser jin konfutsiaanlikud õpetlased Ko- reast oma laste õpetajateks. SINTOISM Sintoism ehk sintoism ehk sinto ehk shinto (jaapani keeles ; shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja
annaabi.ee 
