teenega · Esimese pakkumise/kingituse/teene aktsepteerimine · Pakkuja tegevuse nimetamine manipuleerimiseks ( vabastab süütundest ja vajadusest aktsepteerida vastastikkuse reeglit) · Muudetakse pakkumise/kingituse/teene hinnangulist "suurust" II Järjepidevuse (Consistency) reegel 2.1 Toetub: · kognitiive dissonantsi vähendamise printsiibile · konformismile · sotsiaalsetele normidele Näiteks. Turvalisuse jaoks on suhetes vaja ennustatavust, mis põhineb partneri püsivatel omadustel 2.2 Konkreetsete tehnikate näited: · kohustuse loomise tehnika · avaliku lubaduse (lepingu) tehnika · pingutuse tõestamise tehnika · müügitehnika "madal pallilöök" Kasutatakse: Minapildi ja käitumise vastavuse printsiipi
Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub tagajärjel jõutakse absoluutsete ja moraaliseadusele, vaatamata teda universaalsete moraaliseadusteni, ümbritsevale konformismile ja alatusele. paistab olevat idealistlik. Kanti eetika näitab, et eemaldumine Võib arvata, et kõik ratsionaalsed iseendast, oma sisemise hääle jalge alla olendid ei jõua oma mõttetegevusega tallamine on inimesele surmavalt ohtlik.
· "tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus. · Valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu. Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. RELIGIOON JA EETIKA Sokratese küsimuse parafraas "Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellespärast hea, et jumal armastab seda?" Religioon suhe kõigekõrgemasse
ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste). Kitzbergi ühe marginaalsema näidendi mugandusel põhinenud „Laseb käele suud anda” osutas kibekalt konformismile kui rahvuslikule probleemile, deheroiseerides ja murendades eestlaste minapilti; üllatava ja uudsena mõjus autentse rahvaluule sulandamine novaatorlikku teatrikeelde. Lavastaja Toominga väljendusvahendite füüsilisus ja kohatine brutaalsuski tekitasid aga vaatajates diametraalselt erinevaid reaktsioone. Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi
· Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille tagajärjel jõutakse absoluutsete ja universaalsete moraaliseadusteni, paistab olevat idealistlik. · Võib arvata, et kõik ratsionaalsed olendid ei jõua oma mõttetegevusega ühtede ja samade järeldusteni, isegi kui nad seda siiralt püüavad. Immanuel Kant eetilisest inimesest: · Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele. · Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik. · Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks. 7. Vooruseetika Kriitika printsiipide ja reeglite kohta Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on kõik liiga erinevad.
annaabi.ee 
