2) Kõrged maksud 3) Riigi/valitsuse domineerimine Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine 2) Poliitiliselt tugev keskklass Eelised: 1) Madalad maksud 2) Stimuleerib aktiivset tööturgu Puudused: 1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused
vastuoluline. 1980-1990: Kuigi majandus mõjutab poliitikat , on ühiskonna arengus olulised ka teise faktorid (tolerantsus, usaldus inimeste vahel) ning poliitiline kultuur tervikuna. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud) Õ lk 19 - 20 Ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt totalitarismist demokraatiasse) Ohud: · Masside radikaliseerumine , kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata · Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena · Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile · Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21 täidetud kolm põhinõuet: konkurents hääleõigus ja kodanikuõigused Tunnused: · Inimõiguste austamine · Läbipaistev ja seaduslik valitsemine · Tugev kodanikuühiskond · Sõnavabadus
Näiteks luterlased, katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne. 3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. Kas Eestis esineb mõni neist
-kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid) -riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56) -täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange 9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses 1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele 2.kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(rahvahaaletusega/riigikogu valimistega) 3
A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. 5.tund POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS
(Portfell tahab kasumit) Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg Spill over on omane neofunktsionalismile Peamine tegutseja merkantilismis on riik 22 Ratsionaalse nappus, alternatiivid, kasum Mitte-konfliktsena näeb majandussuhteid liberalism Reziimi defineerivad normid ja printsiibid Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat 1. Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest 2. Investeering, millega ehitatakse välisriigis tootmine nullist, on Greenfield 3. Raha, mille väärtuse määrab kõrgem võim, nimetatakse Fiat-rahaks 4
annaabi.ee 
