mille eest on ettenähtud karistus. See on nn “legalistlik” definitsioon. n Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1. Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2. Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3. Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n Valgustamisfilosoofia mõju n Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n
, *süsteemi iga element annab panuse süsteemi funktsioneerimisse, *konsensus ühiskonna liikmete vahel Manifestfunktisoon- soovitud, tunnustatud nähtus, tegevus Latentne funkt.- ebasoovitav, mittetunnustatud, varjatud tegevus, nähtus Düsfunktsioon- sotsiaalse korrastatuse tagajärjed, mis kõigutavad sots. korda STRUKTUAALFUNKTSIONALISTLIK TEOORIA põhihuviks suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Merton Konfliktiteooriad- Marx kuni Dahrendorf. Muutused sots. struktuuris on mõjutanud konfliktide põhjusi. Konfliktid tulenevad positsioonist võimustruktuuris, mitte tootmisvahendite omamisest. 20. saj kapitalism- töölisklass pole enam homogeenne, töölisklassi roll väiksem, perekondlik kapitalism on asendunud juhtimiskapitalismiga, hiljem institutsionaliseeritud kapitalismiga, 21.saj superkapitalismiga. Ühiskond on *muudatusteks valmis, *esinevad sots. konfliktid ja need on
A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470 · Poverty, Social Exclusion and Welfare, lk 480-506 Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn: · Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus: sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus, sotsiaalse kihistumise süsteemid, sotsiaalne mobiilsus, eliiditeooriad, kihistumise teoreetilised seisukohad, kihistumise konfliktiteooriad ja funktsionalistlik käsitlus. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb meritokraatia põhiidee? Kuidas toimub kihtide taastootmine? Kuidas need kaks nähtust omavahel seotud on? (Kuidas meritokraatia seondub kihistumise taastootmisega?) Allikas: Toomse, M. (2007). Üldülevaade, lk 5-9, kogumikus Sotsiaalne ebavõrdus. Tallinn: Statistikaamet. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D/Xsotsiaalne+ebav
· Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast. · Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. Konfliktiteooriad, "uus kriminoloogia" Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms., vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid
annaabi.ee 
