Konflikt on tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukorrast tervikpildi On seisundi indikaator Toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist Kohflikti põhitunnused: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte Iga lahendamata konflikt kerkib ülesse uute konfliktide taustal Konfliktiolukorra lahendamise võimalused: Võistlemise moodus Koostöö moodus Järeleandlik moodus Vältimise moodus Lepitamise moodus Konfliktid esinevad: Isiksusesiseselt Isiksustevaheliselt Grupisiseselt Gruppidevaheliselt Organisatsioonikonflikt Organisatsioonide vaheline konflikt Ühiskondlik konflikt Konfliktide liigid: 1
muutunud end ühiskonna jaoks vaenlaseks.77 Selline idee pärines juba T. Hobbesilt, kelle arvates raske kuriteo sooritanud isikut ei saa vaadelda mitte ühiskonna liikmena vaid selle vaenlasena.78 Samuti on leitud, et karistusjärgse kinnipidamisega ei rikuta inimväärikust, kuna selle kohaldamisel on riik hädaseisundis, millesse satub riik siis, kui teatud isik põhjustab ohtu teiste isikute olulistele õigushüvedele, vastutades nii konfliktiolukorra tekkimise eest. Ja kuna potentsiaalsetelt ohvritelt ei saa kurjategija vabaduse säilitamise huvides nõuda nende õiguste rikkumise talumist, täidab riik, tõrjudes ohtliku kurjategija poolt tekitatud vahetut õigusvastast rünnet karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisega enda kaitsekohustust. Seega on meede üksnes ettenähtav reaktsioon kurjategija enda käitumisele.79 Arutledes karistusjärgse kinnipidamise vastavuse üle täna karistusõiguses kehtivatele
kujundab oma suhtumist teistesse, sotsiaalsetesse kooslustesse, ühiskonda tervikuna. Inimene teeb seda subjektina, mitte aga anonüümse isikuna. toimimisala koordinaadid Tähtsaimaks vektoriks on olukorda hindava ja (käitumuslik-regulatiivne) valikuid tegeva subjekti enesemääratlus ehk identiteet. Subjektil on vähemalt 2 tegurit, mis võivad mõjutada valikut eri regulatsioonivormide vahel: - suhete laad subjekti ja konflikti teiste osapoolte vahel - konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus a) subjekti identiteet Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi või muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest. Erinevus tähendab siin subjekti erinemist samaliigilistest subjektidest. Subjektide vahel on ühtekuuluvus, mis on subjektidevaheline integratsioon. Subjekti identiteedi iseloomustamiseks on vajalik: - samaliigiliste hulka kuulumine - ühtekuuluvus täpsem kui samaliigilisus (sooline, ealine, ametialane)
sotsiaalsetesse kooslustesse, ühiskonda tervikuna. Inimene teeb seda subjektina, mitte aga anonüümse isikuna. toimimisala koordinaadid Tähtsaimaks vektoriks on olukorda hindava ja (käitumuslik-regulatiivne) valikuid tegeva subjekti enesemääratlus ehk identiteet. Subjektil on vähemalt 2 tegurit, mis võivad mõjutada valikut eri regulatsioonivormide vahel: - suhete laad subjekti ja konflikti teiste osapoolte vahel - konfliktiolukorra sotsiaalne kaalukus a) subjekti identiteet Mina-teadvus, mis markeerib indiviidi või muu sotsiaalse subjekti erinevust teistest subjektidest. Erinevus tähendab siin subjekti erinemist samaliigilistest subjektidest. Subjektide vahel on ühtekuuluvus, mis on subjektidevaheline integratsioon. Subjekti identiteedi iseloomustamiseks on vajalik: - samaliigiliste hulka kuulumine - ühtekuuluvus täpsem kui samaliigilisus (sooline, ealine, ametialane)
annaabi.ee 
