8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid
6 3.1.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine. 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetisenormi (X) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse ja vähendatakse) mulla väetisetarbe konfitsendiga (Km). Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toiteainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (X) arvutamine lihtsustatud bilansi meetodil: X= St*Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide (NPK) üldsisaldust ja nende kasutamise konfitsendi esimesel kasutusaastal.
Rohkesti sisaldavad K- vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. 9. Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid. PRINTIMATA ARVUTIS OLEMAS 1. Toiduga saadav energiahulk peab katma ööpäevase energiakulu. Põhiainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse konfitsendiga. 2. Toit peab olema tasakaalustatud toiduga peab saama kõike vajalikke toitaineid – valke (10-15), lipiide (25-30), süsivesikuid (55-60), vett, vitamiine ja mineraalaineid (igaühel on erinevad normid, ei käi protsendi järgi). Mineraalaine keedusool – 2,3grammi. Minimaalne 1 g. 5g keedusoola võiks olla nendel ülemine piir, kes on selle suhtes tundlikud. Keedusoola vajadus kujuneb välja lapseeas. Vee bilanss – 2,2-2,8 ööpäevas.
glükoosi manustamine makku sondiga ja kui inimene on teadvusel ja saab ise neelata, siis suu kaudu glükoosi tarvitamine, suhkur, kompvekid, magusad puuviljad. LOENG VAHELT PUUDU!!! Toitumise põhinõuded ja normid. Taimetoitlusega seotud probleemid ÕISis on olemas . Toitumise põhinõuded 1.Toiduga saadav energiahulk peab katma ööpäevase energiakulu. Põhiainevahetus korrutada kehalise aktiivsuse konfitsendiga. 2.Toit peab olema tasakaalustatud toiduga peab saama kõike vajalikke toitaineid valke (10- 15), lipiide (25-30), süsivesikuid (55-60), vett, vitamiine ja mineraalaineid (igaühel on erinevad normid, ei käi protsendi järgi). Mineraalaine keedusool 2,3grammi. Minimaalne 1 g. 5g keedusoola võiks olla nendel ülemine piir, kes on selle suhtes tundlikud. Keedusoola vajadus kujuneb välja lapseeas. Vee bilanss 2,2-2,8 ööpäevas. Kohvi võib juua 5-6 tassi