lubadused... jne) · Hoolitsuse, empaatia ja huvi väljendamine (Teil on pikk ja väsitav reis / päev seljataga ... Kuidas te rahule jäite? jne) · Optimismi ja uhkuse väljendamine oma ettevõtte suhtes (Meil on siin tõepoolest väga kena... Me soovime väga, et naudite siinolekut jne) · Oskuslik küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine · Vabandamine mistahes veaolukorras ja lahenduste pakkumine Mitte kunagi ei öelda või hõigata valjuhäälselt kliendi turvalisuse ja konfidentsiaalsusega seonduvaid asju (sh nimi, telefoni number jms). Klienditeenindajad ei "hõigu" omavahel (Tule siia... ! Too seda...! Ütle talle... ! jne). Omavaheline hädavajalik suhtlemine toimub vaikselt ja kliendile märkamatult). Veel mõned soovitused: · Igas keeleruumis on oma tavad ja kombed. Eesti kultuuri ja tavasid iseloomustab ametialases suhtlemises "Teie" kasutamine. Klienditeenindaja ei alusta kliendiga suhtlemist "Sina"- vormis! · Kõige ilusamaks sõnaks on inimesele tema nimi
nimi/positsioon; pseudonüüm) o Vestluse modereerimine vastavalt intervjuuplaanile o Intervjuu lõpetamine: neutraalne lühikokkuvõte ja tänusõnad · Assistendi roll: o Märkmete tegemine: kõnejärjekorrad, atmosfäär, kehakeel jms o Tehnika funktsioneerimise jälgimine SÜNKROONNE KAUGINTERVJUU · Ajastus ja kestvus tuleb hoolikalt planeerida ja kokku leppida · Koht privaatsuse ja konfidentsiaalsusega arvestamine, häirivate asjaolude ja teiste kohustuste puudumine Telefoniintervjuud: · Sageli struktureeritumad, kitsama eesmärgiga · Võimalusel tasub intervjuusuhe luua juba eelnevalt (näiteks e-posti teel) · Võib olla eelistatud tundlike teemade puhul · Piirang: visuaalse kontakti puudumine Videointervjuud: · Oluline: ühenduse kvaliteet, sobiva programmi valik (hea oleks, kui on olemas plaan B) · Sobib ka grupiintervjuudeks
Professionaalsete Inseneride Kohalik Assotsiatsioon tavaliselt võtab oma peale vahendaja ja lepitaja rolli, kuna inseneril üksi on raske võidelda (eriti endast ülespoole hierarhias) Ta aitab inseneril määratleda seaduslikkuse ja eetilisuse piirid, mida on inseneri arvates firma mingi insener või keegi juhtkonnast või isegi klient rikkunud, nõustab inseneri, annab juriidilist konsultatsiooni ja seda kõike väga erapooletult ja esialgu maksimaalse konfidentsiaalsusega. 17.12.15 52 Edasi mõned näpunäited ühest Kanada kohaliku Professionaalsete Inseneride Assotsiatsiooni eeskirjast: Insenerid peaks konsulteerima oma kohalikes assotsiatsioonides kõikides küsimustes, mis puudutavad firma teise inseneri või tema ülemuse või kogu juhtkonna ebaeetilisust. Põhjuseks võib olla ka konkreetse töötaja ebakompetentsus või kogemuste puudumine
klient on vägistamise, verepilastuse või mõne muu kuriteo ohver. 3. Kui info on oluline kohtuotsuse tegemiseks ja kohus seda nõuab 4. Kui terapeut leiab, et klient tuleb haiglasse paigutada 5. Kui palub klient, et infot on vaja edastada kolmandale osapoolele Konfidentsiaalsus abielu- ja paarinõustamises Konfidentsiaalsus grupinõustamises Tuleb selgitada konfidentsiaalsuse piire. Tuleks grupi liidreid julgustada välja ütlema kõiki hirme seoses konfidentsiaalsusega. Kahekordne suhe. Nõustatavaga on olnud suhe, raha laenanud, sõprade lapsed, õppejõud jne. Kui suhtes ei kahjusta professionaalse nõustamise protsessi, ei ole eetikanõuded vastuolus. Nõustaja peaks iga hinnaga ära hoidma kahekordse suhte tekkimise. Younggren, Gottlieb (2004) Kohustuslikud kahekordsed suhted, nt. sõjaväes. Tuleks endalt küsida, kas see suhe on hädavajalik või saaks klient abi kelleltki teiselt. Mil määral võib tuua kasu või kahju
“valvamine” – Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus – Inimväärikus – õigustest kinnipidamine; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine – Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine – Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine; – Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega 3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest vastutamise nii ajakirjanikele kui meediaorganisatsioonidele. Koodeksit ei ole täiendatud, see pärineb 1997.aastast. Üheks põhjuseks on jätkuv vastasseis kahe pressinõukogu vahel