viskoosriie aga hargnev, kaarduvate lõngadega ja kergesti libisev. Looduslike tsellulooskiududega võrreldes on viskooskiul kaks iseloomulikku eripära: molekuliahela pikkus on umbes kümnendik tsellulooskiudude molekuliahela pikkusest ning kristalliseerumisaste on vaid 30-40%, puuvillal on näiteks 70%. Seetõttu on viskooskiud puuvillast mehaanilise tugevuse, keemilise vastupidavuse, sirgestumise ja mõõdupüsivuse poolest nõrgem. Viskoosi hügroskoopsus on suurem kui puuvillal, viskoosi konditsiooniline niiskus on 11-14%. 4. Viskooskiudude omadused Viskooskiud koosnevad hüdratselluloosist. Selle molekulide ahelad on lühemad ja väiksema orientatsiooniga kui looduslikul tselluloosil. Seetõttu on hüdratselluloos keemiliselt aktiivsem ja mehaaniliselt nõrgem kui looduslik tselluloos. Kiukaubanduses on saadaval kiu ehitust ja omadusi üle 60 teguri. Need on muuhulgas: tooraine puhtus; tooraine polümerisatsiooni aste ehk molekuli
katkemispikkused märjas olekus, mis ei ületa 3,5-4 km.Kiudude täiendavate käsitluste tõttu on võimalik kiu märgtugevust tõsta kuni 50% kuivas olekus [3]. Käesoleval ajal toodetakse valktehiskiududest ainult kaseiinkiudu ja vähesel määral sojakiudu. Kaseiinkiud tundub villataoliselt pehmena ja seda toodetakse lambavilla peenuse, läike ja säbarusega. Kaseiinkiud on pea sama tihedusega kui vill, samuti niiskusomaduste poolest meenutab lambavilla. Konditsiooniline niiskus on 10-13% [4]. Kaseiinkiu tugevus on väike, tõmbetugevus vaid 10 cN/teks, märjalt väheneb see 50% võrra. Märjalt kiud tursub ja tõmbub kokku, kuivab hästi. Venimisomadustelt sarnaneb kaseiinkiud lambavillaga, samuti saab kaseiinkiudu nagu lambavillagi kuumutamise abil vormida [4]. Kaseiinkiud (Pilt 1) võrreldes villakiuga on hapete suhtes tundlikumad. Leelislahuste suhtes on kaseiinkiudude vastupidavus veidi suurem kui villakiul, kuid lahjades leelislahustes on nad
tõusma ja loomi hoitakse kinnises laudas. Puhasvillamäär e. Rendement (R)- pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhe pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides. P * (100 + K ) 98 * (100 + 17) R= R= =54,6% m 210 R-puhasvillamäär, %-des P- pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g K- konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient) m- villaproovi algmass, g Puhasvillatoodang, mis võtab arvesse villatoodangu ja puhasvillamäära. Kasutusel neis riikides, kus lammaste villajõudlus oluline (näiteks Austraalia, USA lääneosariigid, Lõuna Ameerika jne.) Kui lamba villatoodang 3,8 kg ja puhasvillamäär 54,6%, siis puhasvillatoodang 3,8*0,546= 2,07 ~2,1 kg Lambavilla pügamisjärgne käitlemine Lambavilla kvaliteeti sõltub paljuski ka villa pügamisjärgsest käitlemisest.
loomi hoitakse kinnises laudas. Puhasvillamäär Puhasvillamäär e. rendement (R) - pestud ja absoluutkuiva villa massi (koos konditsioonilise niiskusega 17%) suhe pesemata villa algmassi väljendatuna protsentides. P*(100 + K) 98*(100 + 17) R= R= =54,6% m 210 R - puhasvillamäär, %-des P - pestud absoluutkuiva villaproovi mass, g K - konditsiooniline niiskus 17% (kokkulepitud koefitsient) m - villaproovi algmass, g Puhasvillatoodang, mis võtab arvesse villatoodangu ja puhasvillamäära on kasutusel neis riikides, kus lammaste villajõudlus oluline (näiteks Austraalia, USA lääneosariigid, Lõuna Ameerika jne.) Kui lamba villatoodang on 3,8 kg ja puhasvillamäär 54,6%, siis puhasvillatoodang 3,8*0,546= 2,07 ehk ~2,1 kg Villa pügamisjärgne käitlemine Lambavilla kvaliteeti sõltub paljuski ka villa pügamisjärgsest käitlemisest
annaabi.ee 
