VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kiirgab, on infrapunases lainealas ja seetõttu silmale nähtamatu. VALE 11. Maapinnalähedast atmosfääri soojendab põhiliselt maapind. ÕIGE 12. Seisundit, kui aur on vedelikuga tasakaalus, nimetatakse küllastuseks. ÕIGE 13. Kumerate, sopistunud pindade kohal on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui sileda pinna kohal samadel tingimustel. VALE 14. Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19
osakese poolt osakese liikumisteel tekitatud ioonidel. Wilsoni kamber kujutab endast hermeetiliselt suletud anumat, mis on täidetud küllastusolekule lähedase vee- või piirituseauruga. Kolvi kiire allaliikumisega tekitatud rõhu vähenemise tõttu kolvi peal paisub aur kambris adiabaatiliselt, mille tagajärjel aur jahtub ja muutub üleküllastatuks. Üleküllastunud olek on ebapüsiv ja aur kondenseerub kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri tööruumis liikuv osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne või kohe pärast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad. Need veepiisad ongi kambrisse lendava osakese nähtavaks jäljeks. Seejärel viiakse kamber lähteolekusse tagasi ja puhastatakse elektrivälja abil ioonidest. Kambri mõõtmetest sõltuvalt kõigub kambri tööreziimi taastamiseks kuluv aeg mõnest sekundist mitmete minutiteni.
Neid kõrgusega. veeauru rõhk e hPa; mm Hg või mb. muutumisel nihkub osutinõel vasakule (kui osakesi nimetatakse Õhu ja pinnase temperatuuri Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, relatiivne niiskus väheneb) või paremale (kui kondensatsioonituumadeks. mõõtmine. seda suurem on selle veeauru osarõhk suureneb). Skaalale kantud jaotused Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, Temperatuuri mõõtmine on kaudne õhu või gaaside mehaanilise segu näitavad relatiivset niiskust protsentides. vedelad v gaasiosakesed. Valdaval osa n nad mõõtmine. Mitmete ainete omadused kogurõhus
Õus olev veeaur ei kondenseeru lihtsalt veeauru molekulide liitumisel teel nende vastastikkuste kokkupõrkamiste tagajärjel. Nii saaks kondensatsioon toimuda ainult suurt üleküllastuste korral, mida õhus tavaliselt ei esine. Looduses esineb veeaur võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastustel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Neid osakesi nimetatakse kondensatsioonituumadeks. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad v gaasiosakesed. Valdaval osa n nad meresoolade, peamiselt kloriidid osakesed. Seda tõestab kloriidi suhteliselt suur ning püsiv sisaldus sademetes. Merelainetuse, eriti tormidekorral satub õhku väga palju väikeseid merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik- kümnendik cm. Õhu turbulentse segunemise tagajärjel kantakse neid kõrgemale ja kaugemale, kus vesi aurub.
tekib enamasti pilvitutel öödel, kui pilved ei neela maapinnalt lähtuvat kiirgust. Siis tuleb atmosfäärist maapinnale väike soojusvoog soojusejuhtivuse teel. Vertikaalne konvektsioon katkeb, alumised õhukihid rikastuvad saasteainetega. Hommikul soojeneb maapind päikesekiirte toimel, soojenenud alumised õhukihid liiguvad üles, adiabaatiliselt paisudes jahtuvad, saastegaasidest mõned kondenseeruvad aerosooliosakesteks, mis suuremaks kasvades muutuvad kondensatsioonituumadeks udu- ja pilvetilkadele. 26
süsteemi ja mineraalainete ringe. - Gaia hüpotees-elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid kontrollib aktiivselt kogu biosfääri. nt.merevetikad,kelle elutegevuse tulemusena transporditakse atmosfäärsest CO2-st CaCO3na ookeanide sügavatesse põhjakihtidesse ja sel viisil reguleeritakse kasvuhooneefekti.Lisaks eritavad nad väävligaasi,mille molekulid on atmosfääris olulisteks õhuniiskuse kondensatsioonituumadeks sel viisil nad reguleerivad pilvkatet ja ookeani pinnatemperatuuri. - Aineringe ehk biogeokeemiline aineringe on ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal ja sfääri piires või ühest sfäärist teise,on tihedalt seotud veeringega(nt.rohelised taimed lagundavad org.ainet - Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist
sellest ainult pisut kõrgemal on veepiisad nii väikesed, et pole visuaalselt (uduna, pilvedena) vaadeldavad. Pilvedes olevad veepiisad ja jääkristallid võivad oma suurema tiheduse (raskuse) tõttu vajuda allapoole ja põhjustada sademeid, kuid võivad ka allpool asuvas soojemas õhus auruda. Tõusvas õhuvoolus võivad aga veepiisad (ka allajahtunud) ja jääkristallid jääda hõljuma oma nivoole või tõusta koos õhuvooluga kõrgemale. Sellised osakesed muutuvad kondensatsioonituumadeks ning kasvavad mõõtmetelt. Tuulega pilved hõljuvad eemale ja iseseisuvad. Pilved jaotatakse kolme klassi . Esimesed kolm klassi moodusutvad alumise piiri järgi ja neljas klass hõlmab vertikaalse arenguga pilvi . e siis pilve tüüpi mis võib läbida kõike kolme eelmist pilve korrust samal ajal. Konvektsioonivoo nivoo , millel tõusva suhtelisel sooja õhumassi temperatuur võrdsustub ümbritseva õhu tempertatruuriga ja tõusvad õhuvoolud sumbuvad ( kesk
annaabi.ee 
