...................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade või jääkristallidena. Väikesed veepiisad saavad õhus tekkida vaid siis, kui on olemas kondensatsioonituumad. Jääkristallid on kondensatsioonikeskmed, mis struktuurilt sarnanevad hõbejodiidikristallidega. Tehisseadmed on tekitatud näiteks metsatulekahjudega võitlemisel. Hõbejodiidi pihustamisega pilvedesse võib aeglustuda ka raheterade kasvu. Sel kombel saab ära hoida rahekahjustusi. Arenenud tööstusriikides muutuvad teated põllumajanduskultuuride kaitsmisest rahe eest,
Paradoksi lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne sajandikmikromeetri läbimõõduga tahkeid osakesi, mida hakati nimetama kondensatsioonituumadeks.Uued pilvetilgad tekivad kondensatsioonituumadel. Kui õhus on palju kondensatsioonituumi, siis saame teatud hulgast veeaurust palju pisikesi tilku, mis jäävad õhku hõljuma. Kui kondensatsioonituumi on vähe, siis saab samast hulgast veeaurust vähe suuri tilku, mis käituvad hoopis teistviisi. Niimoodi juhivad kondensatsioonituumad pilvede ja sademete arengut ning selle kaudu maakera kliimat. Kuidas aga tekivad kondensatsioonituumad, jäi kauaks mõistatuseks. Inglise füüsik Charles Thomson Wilson leidis Nobeli preemiaga pärjatud töös, et veeauru väga suure üle küllastuse puhul võivad kondensatsioonituumadena käituda ka tavalised õhuioonid. Paraku aga ei tule looduslikus õhus piisavalt kõrget üleküllastust kunagi ette. Kasutatud kirjandus: 1
Kaks metallriba on kokku ühendatud, kui seda kooslust soojendada, siis see paindub, sest eri metallid paisuvad erinevalt. Temperatuuri mõõdetakse selle mehaanilise pinge järgi. On samuti kompaktsed mõõduriistad ja ei nõua elektrit. Vesi atmosfääris Sublimatsioon (depositsioon) Jää läheb üle veeauruks, jättes vahele vedela vee oleku. (Depositsioon on vastassuunaline protsess). Aurumine (kondensatsioon) Vedeliku üleminek auruks. (kondensatsioon on vastupidine protsess). Kondensatsioonituumad on vedeliku või tahke keha väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallidena. Hüdroloogiline tsükkel veeringe Maa pindmiste sfääride (litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär) vahel. Transpiratsioon ehk taimaurumine on vee auramise protsess taimedelt, peamiselt lehtedelt. Niiskus on vee sisaldus aines. Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduv vee mass.
8.Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal kondenseerub või sublimeerub ja moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis võib öelda et pilv (samuti ka udu) on kuhjunud veepiiskade või jääkristallide hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad, milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis paiskuvad õhku tuleekahjude, vulkaanipursete ja inimtgevuse tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on erinevate kujudega. Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved
muutumisel nihkub osutinõel vasakule (kui osakesi nimetatakse Õhu ja pinnase temperatuuri Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, relatiivne niiskus väheneb) või paremale (kui kondensatsioonituumadeks. mõõtmine. seda suurem on selle veeauru osarõhk suureneb). Skaalale kantud jaotused Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, Temperatuuri mõõtmine on kaudne õhu või gaaside mehaanilise segu näitavad relatiivset niiskust protsentides. vedelad v gaasiosakesed. Valdaval osa n nad mõõtmine. Mitmete ainete omadused kogurõhus. Juushügromeetri näite võrreldakse meresoolade, peamiselt kloriidid osakesed. sõltuvad oluliselt temperatuurist (näit
5. Veevaru atmosfääris 6. Kondensatsioon 7. Sademed 8. Veevaru jääs ja lumes 9. Sulaveeäravool jõgedesse 10.Pindmine äravool 11.Jõeäravool 12.Mageveevaru 13.Maasseimbumine 14.Põhjaveevaru 15.Põhjaveeäravool 16.Allikad 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine - Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Kondenseerumine - veeauru üleminek vedelasse olekusse ·homogeenne kondenseerumine ·heterogeenne kondenseerumine Kondensatsioonituumad · Aitkeni tuumad r=0,005...0,2 m · Pilvede kondensatsioonituumad r=0,2...1,0 m · Giganttuumad r> 1,0 m Kondensatsiooniprotsessid looduses · Õhu veeaurusisaldus suureneb · Õhutemperatuur langeb Õhutemperatuuri langust põhjustavad tegurid · Adiabaatiline jahtumine õhumassi tõusmisel · Segunemine külmema õhuga · Aluspinna jahtumine efektiivse kiirguse tõttu · (Õhumassi enda kiirguslik jahtumine) · Soe õhk puutub kokku külma aluspinnaga
Kui õhk jahtub madalamates kohtades tekib udu, kui atmosfääris, siis moodustuvad veetilgad ja pilved. Kondensatsioon toimub õhus, kui õhk saab tugevasti veeauru juurde näiteks külm õhk satub sooja veepinna kohale ja tekib udu. Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja kivimiosakesed, tolm ja tuhk, orgaanilise aine tükid ja mikroobid) osakesed. Peale tahkete ning gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi
annaabi.ee 
