Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Villast valmistatud rõivad on õhku läbilaskvad, väga soojad ning kortsuvad vähe. Vill on väga hea soojapidavusega, kuna säbarate kiudude vahel olev õhk on heaks isolaatoriks ning ka valguline struktuur isoleerib hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu). Mustust ja lõhna võtab vill külge väga vähe. Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et
Tavaliselt on tabelites toodud H0 25°C juures, kui pole märgitud teisiti. Entalpia muut füüsikaliste protsesside korral Faasilise ülemineku soojusefekt entalpiamuut üleminekul ühest faasist teise. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol -1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St. sublimatsioonisoojus on soojus, mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) N: C(grafiit)C(g) Hsub (298K) = +716,68 kJ mol -1 Keemilise reaktsiooni entalpia
temperatuuril. Tavaliselt on tabelites toodud H0 25°C juures, kui pole märgitud teisiti. Entalpia muut füüsikaliste protsesside korral Faasilise ülemineku soojusefekt entalpiamuut üleminekul ühest faasist teise. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol-1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St. sublimatsioonisoojus on soojus, mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) N: C(grafiit)C(g) Hsub (298K) = +716,68 kJ mol-1 Keemilise reaktsiooni entalpia
soojusvahetus maapinnalähedase õhukihiga tekitab turbulentse tõusva konvektsioonivoolu, mis tõustes adiabaatiliselt paisub, jahtudes sealjuures. Kui tõusev õhuvool lähtub kuivalt maapinnalt, siis on tegemist kuivadiabaatilise paisumisega, õhk jahtub ligilähedaselt 1 K 100 m kohta. Kui aga Päike kuumutab märga maapinda või veepinda, siis sisaldab tõusev õhuvool rohkesti veeauru, mis adiabaatilisel paisumisel jahtudes tilgakesteks kondenseerub ja kondensatsioonisoojuse eraldab (märgadiabaatiline paisumine); siis on jahtumine vaid keskmiselt 0,65 K 100 m tõusu kohta. Märgadiabaatilise protsessi tulemuseks on udu ja pilvede teke. Öösel, kui päikesekiirgust pole, jahtub maapind pikalainelise kiirguse tulemusena kosmilisse ruumi, õhk ülal jääb soojemaks. Sellist olukorda nimetatakse temperatuuri-inversiooniks, see 25
0,02 16 40 0,35 0,002 50 0,09 0,0002 TURBA KÜTTEVÄÄRTUS Eripõlemissoojus on aine massi või mahuühiku täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Seda määratakse kalorimeetriliselt ning väljendatakse kJ/ kg või gaaside korral kJ/m3 kohta. Kütuse eripõlemissoojust nimetatakse kütteväärtuseks ja praktikas mõõdetakse seda sageli kilokalorites. (1 kcal = 4,1868 kJ). Alumine kütteväärtus leitakse eeldusel, et tekkiv vesi lendub veeauruna, ülemine kütteväärtus sisaldab ka vee kondensatsioonisoojuse. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse saab ligikaudu määrata nende elementkoostise järgi. Erisuguse kütteväärtusega kütuste võrdlemiseks kasutatakse tingkütuse mõistet. Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringutest on teada, et turba analüütiline kütteväärtus Qa jääb tavaliselt vahemikku 18…23 MJ/kg. Turba kasutamisel kütusena on vajalik teada tema kütteväärtust (pōlemissoojust), mida on Eestis võrreldes turba teiste omadustega siiani
lähedal,mil kiirgusbilanss on õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus temp. järgi ¤ Kaste tekkimisel vabaneva max.2)troopiline tüüp max esineb varsti tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d=E kondensatsioonisoojuse arvel pidurub öine pärast suvist pööripäeva,min pärast e. See karakteristik näitab, kaugel on Õhurõhu taandamine merepinnale temperatuurilangus. Kastet tekib keskmiste talvist pööripäeva.3)parasvöötme tüüp õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral Ilmajaamad asuvad mitmesugustel geograafilistel laiustel öö jooksul
annaabi.ee 
