minimaalne, kuna see võib tekitada süttimisohtu peab kasutatavatel töövedelikel hüdrosüsteemi kahjustusi ja süsteemi olema kõrge süttimistemperatuur. rikkeid. Vesi võib sattuda töövedelikku silindrite ja mootorite tihendite vahelt, Mittetoksilisus nii vedelas, gaasilises halvasti tihendatud vesijahuti kaudu või olekus ning töövedeliku utiliseerimisel kondensaadina. Lisaks sellele sisaldab värske töövedelik, vett (kondensaati). Selleks, et vältida töövedeliku ohtlikkust Kui vee sisaldus on üle 0,2% inimorganismile ja elusloodusele peab hüdrosüsteemi kogumahust tuleb töövedeliku kasutamisel arvestama töövedelik vahetada. tootjapoolsete nõuetega. Vett saab õlist eraldada separaatorite ja tsentrifuugide kasutamisega süsteemi
lisa p. 2.1. Pinnasevesi. Pinnasevee põhiallikaks on sademed. Lisaks sademetele tungib niiskus pinnasesse ka veeaurude kondenseerumise tagajärjel. Vesi liigub pinnases allapoole kuni vettpidava kihini. Kui vesi kohtab teel savipinnase läätsi, moodustub ülavesi. Vesi võib pinnases esineda seotult, vabaveena, jääna ja auruna. S e o t u d v e s i esineb pinnases hügroskoopsus- ja kilevee näol. Hügroskoopsusvesi sadestub pinnaseosakeste pinnale kondensaadina (niiskus, mille kuiv pinnas imeb endasse õhust). Maksimaalne hügroskoopsus on liivas kuni 1 % ja savis kuni 17 %. Niiskuse edasisel suurenemisel pinnases moodustub kilevesi. Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega. Kui see ületab 0,5 mikromeetrit, tekib vaba vesi. V a b a v e s i esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust.
Muud süsteemid. Muude süsteemide alla kuuluvad juba varem vaadeldud õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Neid vaadeldi koos ballastisüsteemiga, kuna nad on sellega tihedalt seotud ja täiendavad seda. Ülelasketorude ja äravoolu ehk piigatisüsteem on ette nähtud laeva tekkidele ja ülemistesse ruumidesse sattunud vee ära juhtimiseks parda taha või pilssidesse. Vesi tekkidele võib sattuda lainetest ja vihmana. Siseruumides võib vesi tekkida kondensaadina temperatuuride ja õhuniiskuse kõikumisel ning pihkudes läbi kere või torustike ebatiheduste.
köetud erinevate küttesüsteemide abil. Muud süsteemid. Muude süsteemide alla kuuluvad juba varem vaadeldud õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Neid vaadeldi koos ballastisüsteemiga, kuna nad on sellega tihedalt seotud ja täiendavad seda. Ülelasketorude ja äravoolu ehk piigatisüsteem on ette nähtud laeva tekkidele ja ülemistesse ruumidesse sattunud vee ära juhtimiseks parda taha või pilssidesse. Vesi tekkidele võib sattuda lainetest ja vihmana. Siseruumides võib vesi tekkida kondensaadina temperatuuride ja õhuniiskuse kõikumisel ning pihkudes läbi kere või torustike ebatiheduste.
Muud süsteemid. Muude süsteemide alla kuuluvad juba varem vaadeldud õhutorude ja mõõtetorude süsteemid. Neid vaadeldi koos ballastisüsteemiga, kuna nad on sellega tihedalt seotud ja täiendavad seda. Ülelasketorude ja äravoolu ehk piigatisüsteem on ette nähtud laeva tekkidele ja ülemistesse ruumidesse sattunud vee ära juhtimiseks parda taha või pilssidesse. Vesi tekkidele võib sattuda lainetest ja vihmana. Siseruumides võib vesi tekkida kondensaadina temperatuuride ja õhuniiskuse kõikumisel ning pihkudes läbi kere või torustike ebatiheduste.
annaabi.ee 
