asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne
kolm: Ibeeria, Ukraina ja Balkan. Kalevi Wiik, lk.69. 2 refuugiumil. Swidry Ukraina refuugiumil. Bromme levis mööda Norra läänerannikut Skandinaavia põhjaosadesse, saades täiendust Ahrensburgi kultuurist (mis oli Ukraina refuugiumil tekkinud). Tulemuseks oli Lõuna-Norras Hensbacka kultuur ja Kesk-Norras Fosna kultuur, Põhja-Fennoskandis Komsa kultuur. Bromme, Ahrensburgi, Swidry territooriumuid katsid üksteist mis tähendas, et rahvad segunesid mõningalmääral. Tähtis on see, et Swidry omad panid aluse germaanlastele (Põhja-Saksa, Taani ja Lõuna-Rootsi territooriumil). Samas polnud suurt mõju neile rahvastele (Hensbacka, Fosna, Komsa) kes liikusid Skandinaaviasse ja panid aluse põhjasaamidele. Tekkis põhjaeuroopa tüüp; st nende hulgas oli nii Ukraina kui Ibeeria refuugiumi inimesi
kui sisemaal. Mõned asulad olid aastaringsed, teised endiselt hooajalised. Ertebølle kultuur on üleminekuks neoliitikumile lõpuosa (alates u 4600 eKr) ongi juba neoliitikumis, kasutusel on keraamika. Ertebølle kultuuri elanikud võtsid keraamika 45 valmistamise kombe ilmselt lõunapoolsetelt rahvastelt, ehkki selle valmistamistehnoloogia on oluliselt erinev. Norras Fosna-Komsa kultuurid. Üks paleoliitilise Hamburgi kultuuri haru jäi pidama Norras, teine haru jõudis Põhja-Jäämere äärde. Fosna kultuur (u 80005000 eKr). Puhas küttide-korilaste kultuur. Kultuuri levikualaks oli Lõuna-Norra rannik ja Lääne- Rootsi. Fosna nimimuistis on asulakoht Kristiansundi lähedal. Asulakohad olid suhteliselt lähedal tolleaegsele rannajoonele inimeste elus oli tähtis koht kalapüügil ja veelindude küttimisel. Peamiseks olid tulekivist esemed: kirved ja nooleotsad
1978. aastal võeti kasutusele ühtne kirjaviis kõige suurema kõnelejate arvuga põhjasaami murde jaoks. Põhjasaami kirjakeele loomine andis tõuke koolasaami kirjakeele taasloomisele 1980. aastate Nõukogude Liidus (ladina tähestikuga koolasaami ühiskirjakeele loomise katse tehti juba aastatel 1933-35, kuid tegevus lõpetati stalinlike repressioonide survel). AJALUGU Saamide esivanematega on ühendatud Põhjala vanimat teadaolevat inimasustust, varase kiviaja Komsa kultuuri, mille leidude vanuseks on hinnatud kuni 10 000 aastat. Aastatel 7000-2500 eKr laiemalt levinud Komsa kultuuri leiukohad asuvad Põhja-Jäämere ääres Finnmarki rannikul, ulatudes idas Koola fjordini. Kontaktid lõunapoolsete kammkeraamika kultuuri kandjatega algasid umbes 4000 aastat eKr. Pronksiajastu algas 1600 eKr ning saami rauaaeg 1500-1000 eKr. Saami aladele levinud alepõllunduslik maaviljelus muutis võimatuks saamide peamise elatusala - metsikute
annaabi.ee 
