astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ära. Ka üliõpilane oli teda vaatamas käinud ja ütles, et Jaan võib alati tema juurde minna, kasvõi südaöösi. Jaan hakkaski ennast järjest õnnetumalt tundma ning mõtles lastekodust ära minna. Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta rõõmuga vastu ning lubas tal kasvõi enda juurde elama jääda. Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis ta lehti müümas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. Ühel
meeldis ikka teiste kallal nokkida, kuid ka nd ei andnud Jaan alla, ta oli valmis neile kahele vastu astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ra. Ka lipilane oli teda vaatamas kinud ja tles, et Jaan vib alati tema juurde minna, kasvi sdasi. Jaan hakkaski ennast jrjest nnetumalt tundma ning mtles lastekodust ra minna. Nii ta lkski hel peval juhatajaga rkima ning tles, et ta lheb nd ra, et kll lipilane hrra Prn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema lipilase juurde. Hrra Prn oli muidugi llatunud teda nhes, kuid vttis ta rmuga vastu ning lubas tal kasvi enda juurde elama jda. Jaan oli selle le vga nnelik. Nii ta jigi lipilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid peval aitas kojanaisel ja kojamehel tid teha (kojamees oli jlle terveks saanud). htuti kis ta lehti mmas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. hel htul, kui ta jlle lehti mma
astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ära. Ka üliõpilane oli teda vaatamas käinud ja ütles, et Jaan võib alati tema juurde minna, kasvõi südaöösi. Jaan hakkaski ennast järjest õnnetumalt tundma ning mõtles lastekodust ära minna. Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta rõõmuga vastu ning lubas tal kasvõi enda juurde elama jääda. Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis ta lehti müümas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. Ühel
sõrmede, kuniks kõik keeb lihtsalt üle ja sa ei jaksa enam. Ka mehed võivad avastada, et nende uus kaaslanna polegi nii lahe ja tore, kui alguses tundus ning otsida lohutust mujalt. Toimib või mitte? Ei tasu võidelda millegi nimel, mis sind õnnetuks muudab. Kui olete omavahel rääkinud ja arvate, et ka selgeks teinud, ent oled/olete jätkuvalt õnnetud, oleks aeg lahku minna. See ei tähenda, et iga väiksema tüli korral peaks koduukse pauguga kinni lööma ja saja kompsuga minema kolima. Lahkuminekule tasuks mõelda siis, kui partneris ei leita enam midagi armastusväärset. Probleem: sul on igav Suhetes juhtub ka seda, et tüdineme ning võtame kaaslast iseenesestmõistetavalt. Naised kipuvad asju liialt analüüsima ning lõppeks ei ole kummalgi enam koos lõbus. Oletades, et suhtest on kogu lõbu kadunud, ei tasuks imestada, kui kiikate mõlemad mujale, kuna uued inimesed tunduvad nii huvitavad. Toimib või mitte? Õppige taas koos midagi lõbusat tegema