2. Materiaalõiguslik külg (lepinguline) Kohtuliku kompromissi materiaalõiguslikuks küljeks on kompromisslepingu sõlmine. Kompromissi sisuks peab olema vastastikune järeleandmine vaieldavates ja ebakindlates küsimustes. Kompromissleping võib kohustada soorituse tegemiseks, vastavalt asjaoludele isegi vastastikku, mistõttu on õige rääkida vastastikku tulenevatest kohustustest. Reeglipäraselt ei looda kompromisslepinguga siiski uusi kohustusi, vaid regulleeritakse olemasolevad ja üksikasjades vaieldavad kohustused uuesti. 2007 . aasta kohtustatistika analüüsist Kohtuliku kompromissi rakendumise tõhususe ning hetkeolukorra hindamise üks võimalusi on kohtustatistika analüüs. Tartu kohtunike küsitlus näitab, et poolte huvi ja valmisolekut lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga tuleb tuleb pidada keskmiseks.
ja vastupidi. Lepinguline võlasuhe võib muutuda lepinguväliseks võlasuhteks. Kui nüüd see majaomanik vaatab et preili on noor inimene ja kogemata juhtus ja võib-olla ei nõutagi minema, preili palub, et majaomanik teeks selle asja kirjalikus vormis võlasuhe on lõppenud ja lepinguväline võlasuhe on saanud lepingulise vormi ja asi on lahendatud. Lõpetab võlasuhte tervikuna. Võlatunnistuse sõlmiminesarnane kompromisslepinguga, kirjalik kokkulepe, kirjalikus vormis, kus tunnistatakse oma kohustust ja sellest tekib lepinguline võlasuhe. Lepinguväline võlasuhe võib saada ka lepingu osaks. Tasu avaliku lubamise puhul nt avalikkusele suunatud tavaliselt. Võlasuhe on selline nt: et otsin oma koera kes laiab saab sellise raha. Palkan kellegi endise politseiniku ja tema hakkab seda koera otsima. Teiste tasu lubadus jääb kehtima aga ühe isiku jaoks on see tasu tehingu alusel.
o Ei keela kogu seniselt võlgnevuselt (sh sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt) intressi nõudmist; o Kohaldamine on välistatud, kui kokkuleppega muudetakse võlasuhet, millega mh lepitakse kokku viivise arvestamises sisenõutavaks muutunud võlgnevuselt (Kompromissleping VÕS §578 lg 1); Kui pikendati ainult tähtaega, siis on tegemist laenulepingu muutmisega mitte kompromisslepinguga ning siis on kohaldatav VÕS § 113 lg 6. LKM refinantseeris ehk asendas ühe kohustuse teisega. Seega on VÕS § 113 lg 6 alusel keelatud sellest viivist ja intressi võtta. 4 Järeldus: pank ei saa arvestada lepingult viivist ja intressi VÕS § 113 lg 1 alusel. INTRESSI SAAB SIIT ARVUTADA, AGA VIIVIST EI SAA! SELLEKS TA PEAKS LAENUKOHUSTUSE LAHTI HARUTAMA
,,Puhta kaasuse" lahendamine ei tekita probleeme nõuded on selgelt piiritletud, vastuväiteid ei ole. Olukord muutub keeru- liseks ja segaseks, kui tekib vajadus määrata ekspertiise ja nõudele lisanduvad lisamaksumused. Taoliste kaasuste lahendamiseks peaksid pooled juhinduma võlaõigusseaduses sätestatust näiteks paragrahvis 6 sätestatud hea usu põhimõttest ja VÕS paragrahvis 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ja asja lahendama kompromisslepinguga (TsMS paragrahv 206 lg 2 ja 430). Kohtupraktika rõhutab üha enam hea usu põhimõtete järgimise kohustust võlasuhetes. 21. Üleskutsemenetlus Kohus võib seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse (TsMS paragrahv 498), mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg.
annaabi.ee 
