Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Töödeldud ja kuivatatud marju kasutatakse ravimina. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime. Lehtedest valmistatud keedist on kasulik tarvitada suhkruhaiguse korral, mustikalehtedes sisalduvad ained alandavad suhkrutaset veres ja uriinis. Mustikalehti kasutatakse ka välispidisete salvide ja kompresside valmistamiseks. Mustikas parandab ainevahetust, nägemisteravust ja silma võrkkesta verevarustust. Värske mustikaga on ravitud maksa ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Väga hästi mõjub mustikas aga seedehäirete korral. Kõhukinnisuse korral on soovitav värskeid marju süüa 400-600 g päevas, kõhulahtisuse korral kuivatatud marju 40-50 g korraga 3 korda päevas. Ka neerukivide puhul on soovitav pikema aja jooksul mustikaid ja maasikaid tarvitada kas koos või vaheldumisi
Sisaldavad suhkruid, C- vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse neeru- ja põiekivide ning põie- ja kusejuhapõletiku raviks. Marju süüakse kollatõve korral. Välispidiselt tarvitatakse marjatõmmist kompresside tegemiseks liigesepõletiku puhul. Kuuma tõmmisega suu loputamine aitab hambavalu korral. 4 Passion Kanamunasuurune ja -kujuline passion võib saabuda meile kas mõnevõrra kopsakamana ja välimuselt ahvatlevalt oransikaskollasena (Malaisia variant) või siis Brasiilia variandina, mis on väiksem ja tagasihoidliku pruunikasvioletse koorega.
Lehed tuleb korjata kuiva ilmaga, kuivatada ning siis saab neid kasutada heaks teeks kui ka raviks. Piparmünditee on asendamatu. Teejoomine peaks aitama seedimisele kaasa, rahustama maha mao ja sooled ning parandama südame-, maksa-, ja sapitalitust. Piparmündilehe tõmmist kasutatakse ka kompresside tegemiseks kui on naha sügelus või veenilaiendid (Mandre 2001). Kui panna piparmündilehed ja männikasvud keevasse vette, ning sisse hingata sealt tulevat auru, aitab see astma, bronhiidi, nohu ja põseurgeste põletiku vastu. Aitab ka migreeni ja peavalu vastu (Mandre 2001). Tee mis tehakse piparmündi- ja kõrvenõgese lehtedest on organismi ja verd puhastava ning tugevndava toimega
kahjustatud kohti 2 korda päevas. · Harilik võilill. Ekseem paraneb, kui määrite nahka sageli võilillemahlaga. · Kasepungakeeduse valmistamise võetakse 100 ml keeva vee kohta 1 tl pungi. Ekseemi korral juuakse seda vedelikku 3 korda päevas 2-3 spl. · Hariliku maavitsa varte tipud. 100 g kuivatatud toorainele valatakse 1,5 l keeva vett, lastakse 6 tundi tõmbuda ning kasutatakse ekseemide korral loputamiseks ja kompresside tegemiseks. Selle taime piiritustõmmist on kasutatud ka sarkoomi ehk sidekoekasvaja raviks. 2.2 Psoriaasi avaldumine ja leevendamine Psoriaas ehk soomussammaspool on pärilikul teel edasikanduv kroonilise kuluga nahahaigus, mis väljendub selgelt piirdunud pruunikaspunase värvuse ja ketendava pinnaga laikudena. Psoriaasi esineb umbes 2% rahvastikust, alla 5 aastastel lastel esineb psoriaasi väga harva, sagedamini haigestutakse 15 25 ja 57 60 aasta vanuselt
hakkab igal pool kasutama. 1.2 Teenus Ratsaklubi hakkab pakkuma turule järgmised teenused: Eraisikutele hobusekoha rent Tihti niivõrd ilusa looma omanikud hoolitsevad enda looma eest rohkem kui enda eest. Seoses sellega antud teenus sisaldab: Söötmine Boksi koristamine Hobuse puhkamine koplis Sõidu platsi kasutamise võimalused Hoolitsemine looma eest ( puhastamine, tekkide panemine, vahetamine ja äravõtmine, kompresside panemine) Esmaabi Eraldi tasu eest: Treeneri teenused Veterinaararsti teenused 6 Seppa teenused Täiendavad toidud, vitamiinid, salvid jmt Lisaseadmed ( sadulad, rihmad, kaitsmed ... .) Seoses sellega, et kohtade kogus on piiratud, omanikud peavad eelnevalt küsida infot telefoni teel või tulla kohale. Ratsatreeningud
rikkalikult mesimagusat nektarit. Õisiku keskel asuvad putkõied, millest arenevad seemned ja milles on ka normaalsed tolmukad.[5] Sageli on ta tuntud ravimtaimena. Ravimina kogutakse temaõisi, õigemini siniseid äärisõisi. Rukililleõitel on uriini-, sapi ja higieritust soodustav, põletikuvastane, antimikroobne, haavuparandav, palavikku alandav ja seedetegevust parandav toime. Tuntud kasutusviis on rukkililletõmmisega kompresside tegemine põletikulistele või väsinud silmadele.[6., lk. 159] 3.4. Kesalill Kesalill on tavaline põlluumbrohi, põldudel märksa levinum kui temaga sarnased valge karikakar,härjasilm ja teekummel. Erinevalt viimastest võib aga kesalill ka mererannikul kasvada. Mõned botaanikud on rannikul kasvava kesalille nimetanud isegi omaette liigiks, rand-kesalilleks. Kõige sagedasemaks hariliku
Vigastuste ennetamiseks aitavad pidev arstlik kontroll (tervisehäirete ärahoidmine ja kiire ravi, kehalise töövõime määramine, ületreenituse vältimine) ja ortopeediliste abivahendite kasutamine (nt. Põlvekaitsed võrkpallis). Põrutused tekivad otsese löögi või kokkupõrke tagajärjel, kaasneb valu, väiksem või suurem turse, verevalandus. Raviks on esialgu külmaravi (jääkott, külma aerosool, jäägeel jne.), rõhtside, alates 2.-3. päevast võib alustada kompresside ja soojaprotseduuridega. Liigest ülemäära venitades, sirutades või painutades tekib liigesekõhre ja liigest tugevdavate sidemete venitus. Kaasneda võivad veel sidemete osaline või täielik rebenemine, verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Valu, turse ja verevalumi tõttu on vigastatud liigese liikuvus piiratud. Lihasvigastused tekivad sagedamini lühenenud ja jäigastunud lihaste korral, kui venitusharjutustele ei pöörata küllaldast tähelepanu
Ka seda koguti peamiselt kodulähedastelt puudelt. Kuna vahtraid oli suhteliselt vähe, polnud ka nende mahlatamisel olulist tähtsust. Mähka on vanarahvas võtnud peamiselt kaselt, lepalt ja pärnalt. Kase ja lepa mähka sõid peamiselt lapsed ajaviite maiusena kevadeti karjas olles. Lepa mähk määrinud nende näod punasekirjuks (Loorits, 1940). Kase mäha hankimine rikkunud tihti noori ilusaid puid. Pärnamähka kasutati peamiselt ravimina, näiteks kompresside tegemisel põletushaavade puhul. Männimäha ulatuslikku kogumist näljaajal nn. petuleiva valmistamiseks, nagu see Soomes ja Karjalas laialt tuntud oli, Eestis teada pole (Viires,1975). Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Mäha hankimine ja puude mahlatamine on Eestis toimunud alati nii väikeses ulatuses, et nad metsade looduslikule mitmekesisusele märgatavat mõju pole avaldanud. Teise Maailmasõja ajal, 1942.-43
annaabi.ee 
