· Kompostiplatsi rajamine ettevõtte territooriumile · Kinniste komposterite kasutamine Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine. 44 Reoveepuhasti ja/või kohalik veevärk on huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Valmisolek Vahend Võimalik koostöö viis Soov kompostida (biolagunevaid jäätmeid käidelda) · Aunkompostimine · Reoveesetete kompostimine koos tugimaterjaliga, nt. toidujäätmetega. KOV- ga koostöö biolagunevate jäätmete käitlemiseks: · Ühine kompostiplats reoveesette ja biolagunevate olmejäätmete koostöölemiseks · Lähestikku asuvad paralleelplatsid, mida saab hooldada ühise tehnikaga. Koostöö prügifirmaga jäätmete vedamisel. Soov kompostida aga puudub võimalus · Koht, kuhu viia biolagunevad jäätmed kompostimiseks nt kohalik kompostiplats või maakondlik jäätmekeskuse kompostiplats. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine, luba tuua reoveesete oma kompostiplatsile.
Ka lapsi tuleks juba maast madalast «rohelise» eluviisiga harjutada ja neile selgeks teha, et õunasüdamed, banaani ja apelsinikoored vm lähevad ikka kompostiämbrisse, mitte paberikorvi või koos konservikarpide ja krõpsupakenditega prügikotti. Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit. Sobib varjuline koht Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm. Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda.
lihtne alustada sellise materjali kogumise ning kompostimisega, mida on lihtne hulgaliselt saada ja koguda (haljastupraht, kalmistupraht, kaubandusjäätmed vms). Maa piirkonnas ja aedlinnades saab edukalt rakendada biojäätmete kohapealset komposteerimist. Elanike ja ettevõtete oma initsiatiivi soosimiseks võib luua paiga, kuhu orgaanilisi ,,hooaja" jäätmeid nagu lehed jne saaks kompostimiseks tuua - lokaalne kompostiplats või jäätmejaam. Kompostimise edukuse määrab toorme kvaliteet. Sorditud orgaaniliste jäätmete kompostimisel saadakse kasutamiskõlblikku toodangut komposti ning seda saab edukalt kasutada nii koduaias kui ka mujal. Kodus lahku sorditud orgaanilisi jäätmeid saab eraldi koguda vaid siis, kui olmejäätmetekonteineri juurde paigaldada lisaks biolagunevate jäätmete konteiner. Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole.
rent 3,00 €/päevas. Väljaspool Tartu linna lisandub kilomeetritasu 1,00 €/ km. 9 Kompostiplatsi planeerimine Kompostimisala asub Tartu linnast kirdes, kesklinnast 5-6 km kaugusel, koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Tegemist on endise Raadi sõjaväelennujaama aladega, mille kogusuurus on 698 ha. Lennuväli ei ole hetkel kasutuses ja ala on suures osas kasutamata. Planeeritud kompostiplats on kogusuurusega 1 ha. Kompostiplatsile asjakohatute inimeste või tahtmatult sinna sattunud mets- ja koduloomade sissetungi vältimiseks piiratakse ala 2 m kõrguse võrkaiaga. Sissepääsuks on mõlemal pool platsi väravad (põhja- ja lõunasuunal), mille laius on 6 m, et tagada sõiduautode ja raskeveokite liikumine. Valgustuseks paigaldatakse alale välisvalgustus prožektormastidega. Kogu ala on kaetud betoonkattega. Nõrgvee pinnasesse imbumise vältimiseks teostatakse
annaabi.ee 
