Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna. Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt
õhuhapniku juhtimisega. Struktuursust võib parandada tugiainete kasutamisega. Sobivateks tugiaineteks on turvas, puukoor, õled, hakkepuit ja olmejäätmed. Täiteaine valikuga võib mõjutada komposti toiteainetetasakaalu ja niiskusesisaldust. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Liigne niiskus kompostis täidab kompostimassi poorid veega, mille tulemusena haprukuvarustus väheneb ja protsess aeglustub või seiskub. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Temperatuur tõuseb, kuni see muutub mikroobide elutegevuseks liiga kõrgeks. Siis mikroobide tegevus pärsitakse ja komposti temperatuur alaneb. Kõrge temperatuur hävitab ka kompostaunas olevad haigusttekitavad mikroorganismid.
5 Kompostaunade moodustamine Sõelumine Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 31 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 32 Sundõhutusega kompostiaun Tüüpiline kompostiväljak Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 33 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 34 Aunkompostimise plussid Aunkompostimise miinused kompostimine loomuliku õhustusega aunades on aeglane ning Loomuliku õhutusega aunades on kompostimine
ained ning suhteliselt püsiva koostisega huumus. Lisaks vabaneb komposteerumise käigus ka soojusenergiat, mistõttu komposteerumisprotsess toimub küllaltki kõrgel temperatuuril (55…80°C). Eelpool mainitud soojusisolatsioonikiht tagabki protsessi kulgemise optimaalsel temperatuuril; soojusisolatsioonikihiks aga on kompostihunniku pindmine kiht, mis kaitseb sisemust liigse soojuskao eest. Siit järeldub, et liiga väike kompostiaun kaotab kogu eraldunud, protsessi toimimiseks vajaliku kasuliku soojuse ning komposteerumisprotsess ei käivitu. Komposteerumise käigus väheneb auna maht ca 50% võrra ning toimuvad märkimisväärsed muutused pH arvväärtustes. Eduka komposteerumisprotsessi tulemuseks on hügieeniline, hästi mineraliseerunud huumusrikas materjal, mis sobib nii mullaparanduseks, kasvusubstraadiks, mullasegude koosseisu kui multšiks.
annaabi.ee 
