1-10 x106 rakku g-1) arv. • Küpsemise faas, temp. langeb väliskeskkonna tasemele, suureneb teiste troofiliste tasemete organismide - algloomad, nematoodid, lestad - arvukus. Selles faasis suureneb huumusaine kogus. Joonis1. Kompostimise dünaamika. Joonisel on näidatud kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus protsessi käigus. 10 Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on kõrge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on väga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist üldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomütseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st
Temperatuur: _ Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub _ Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik _ Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise aine lagunemisel aurustub 10 g vett). _ Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu. _ Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja. pH: Komposteerimisprotsessi vältel muutub lagundatav materjal kõigepealt veidi happeliseks ja siis tagasi peaaegu neutraalseks. Lagunemine on kõige efektiivsem pH vahemikus 6.0-8.0. C/N suhe, väetise põllumajanduslikväärtus: _ Süsinikku kasutatakse energia saamiseks _ Lämmastikku valkude moodustamiseks _ Soodsaim suhe C/N=30/1 _ Erinevates jäätmetes on C/N suhe erinev Tööstuslik kompostimine: Tuleb tagada sobivad keskkonna tingimused, tagada efektiivne ja stabiilne protsess,
Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22 C/N suhe, väetise põllumajanduslik väärtus pH Komposteerimisprotsessi vältel muutub lagundatav materjal kõigepealt veidi happeliseks ja siis tagasi Süsinikku kasutatakse energia saamiseks peaaegu neutraalseks. Lagunemine on kõige Lämmastikku valkude moodustamiseks efektiivsem pH vahemikus 6.0-8.0. Soodsaim suhe C/N=30/1 Erinevates jäätmetes on C/N suhe erinev
Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004 43 4. TAIMEDELE KAHJULIKUD LISANDID KASVUPINNASTES Taimedele võivad kahjulikult mõjuda isegi mullavees lahustunud taimetoitained juhul, kui nende sisaldus tõuseb üle mõistliku piiri. Nii näiteks võib happelise reaktsiooniga mullas tõusta ohtlikult kõrgele mangaani ja alumiiniumi lahustuvus. Ka ebaõigelt juhitud komposteerimisprotsessi käigus võib tekkida fütotoksilisi aineid, nagu näiteks ammoniaaki, fenoole, äädik- ja sipelghapet; komposti laagerdumise käigus loetletud ained lagunevad. Kahjulikke lisandeid satub pinnasesse ka inimtegevuse käigus. Osa nendest akumuleerub pinnases; teatud sisalduse juures muutuvad nad taimedele ohtlikuks. Sellisteks aineteks on näiteks pinnasesse sattunud ning sinna ladestunud õlid ja taimekaitsevahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jm).
puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1. Komposti kvaliteedi hindamine. Komposti kvaliteeti hinnatakse tema fsikaliste, keemiliste jamikrobioloogiliste nitajate alusel. Erinevate riikide standardid on erinevad. Euroopa henusel on olemas oma standard kompostile (Europe Eco-Label Standards Applicable to Compost). Mikrobioloogilistest parameetritest sisaldab see standard Salmonella (25 g materjalis 0) ja E. coli (< 1000 MPN/g) detekteerimist. Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on krge huumuse sisaldusega ja neutraalse pH-ga materjal. Valmis komposti mikroobikooslus on vga mitmekesine. Tavaliselt hinnatakse kompostist ldisemaid mikrobioloogilisi parameetreid: aktinomtseetide, aeroobsete ja anaeroobsete bakterite ning seente arvukus. Kompost parandab mulla struktuuri ja rikastab mulda (aeglaselt) toitainetega. Kompost soodustab vihmausside kasvu mullas, mis omakorda parandab mulla struktuuri ja aeratsiooni. Kompost peab olema valmis, st. ei tohi
annaabi.ee 
