Otsustavalt muutis kunstnik aga nende näoilmeid: Guibert'ist ja modellist on saanud joobunud vanapaar, kes pärast sööki veinipudeli taga istub. Teater ja japonism Vahepeal oli Toulouse-Lautreci elus periood, kus ta tundis tihedamalt huvi teatri vastu ja külastas neid tihti, et tegeleda inimeste vaatlemisega. Ta maalis nii näitlejaid kui publikut. Samuti jõudis temani jaapani stiil ehk japonism, mille puhul ei peetud tähtsaks ruumilist sügavust ega kompositsioonilist tasakaalu, vaid hoopis kahemõõtmelisust ja asümmeetriat. Figuurid sulandusid taustaga, jagunedes seejuures värvilaikudeks. Kolmemõõtmelisus saavutati ainult värvipindade kattumisega. Vaatamata sellele, et Toulouse-Lautreci loomingus on märgata juugendstiilile iseloomulikke elemente, nagu näiteks hoogne joonekäsitus, suhtus ta sellesse kunstivoolu mõningase eelarvamusega. Elu lõpul Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja
kolmekümnendate aastate lõpp ja sellele järgnenud revolutsiooniline pööre uue elu ehitamise esimeste päevadega. Oma kolmes näidendis, käsitleb Semper samuti kaasaja ja lähema mineviku eesti ühiskonna probleeme. Eriti on teda huvitanud inimese maailmavaatelise ümberkujunemise protsess murrangulistel aegadel. Sellele viitavad juba näidendi pealkirjadki - ,,Aja käsk", ,,Murrang" ja ,,Inimesed risttuultes". Semperi näidendites on teravust ja leidlikkust konfliktisituatsioonidees, kompositsioonilist täpsust, kuid inimese hingevapustuste kujutamisel lõdvendab dramaatilist pinget kohatine skeemipärasus. Semperi hilisluule meeliskujundid pärisnevad loodusest. Looduselamus on tavaliselt tõukeks üldistava, avarate tagamaadega elumõtiskluse juurde. Looduse heitlikkus riimub inimelu heitlikkusega. Ajalulus ,,Katsumus" võrdlustab must taevas elupimedikku, kust püstipäi läbi minnakse. Johannes Semper 22.03.1930
Too välja stiili tunnused muusikas. Hakati tundma süvendatud huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. Muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaad. Tonaalsuse kadumine kompositsioonitehnikas. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat. Tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. Arnold Schönberg (1874-1951). Kirjelda Schönbergi uut kompositsioonilist meetodit- dodekafooniat. Heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjekorras helirea kõiki 12 nooti. Reegel on, et ükski noot ei tohi neist korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Nimeta üks selles võtmes loodud teos. ,,Viies klaveripalas" op. 23 MUUSIKA VENEMAAL 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL Loosung ,,Kunst kuulub rahvale". Mõtesta ja kirjuta lahti selle tähendus. Muusika muudeti
Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja nende kompositsioonilist paiknemist pildiväljas. Pildistuspunkti ja hetke valikul tuleb valgustingimuste kõrval arvestada ka õhuvinet, peegeldusi veelt või märjalt maapinnalt, tuulehoogusid jne Kunstvalgus. Pildistamisel on valgustus kõige tähtsaimaks kujutus- ja väljendusvahendiks. Suunatud valgusega võib esile tuua võetava objekti kuju, joonistada välja kontuurjooned, rõhutada pinnaehitust, suunata objekti üksikute alade varjutamise või valgustamisega tähelepanu kõige tähtsamale
Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja nende kompositsioonilist paiknemist pildiväljas. Pildistuspunkti ja hetke valikul tuleb valgustingimuste kõrval arvestada ka õhuvinet, peegeldusi veelt või märjalt maapinnalt, tuulehoogusid jne Kunstvalgus- pildistamisel on valgustus kõige tähtsaimaks kujutus- ja väljendusvahendiks. Suunatud valgusega võib esile tuua võetava objekti kuju, joonistada välja kontuurjooned, rõhutada pinnaehitust, suunata objekti üksikute alade varjutamise või valgustamisega tähelepanu kõige tähtsamale