Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed
tähtsaimaks pidas siiski sümfoonilist muusikat. Tema muusikat iseloomustab kõige paremini kirglikkus, erinevate tunnete ning intellektide koosmõju. Eino Tamberg peab end hingelt romantikuks. Tema suurimaks teoseks on kolmest osast koosnev “Concerto Grosso”. Tambergile meeldis katsetada, ta sidus erinevaid lavamuusika liike ja žanre, mille tulemusena sündis teos “Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993. aastatel Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Tema loomingus on valdavalt ainult instrumentaalmuusika. Kokku on kirjutanud 8 sümfooniat ning kontserte erinevatele koosseisudele, näiteks kammerorkestrile. Tuntuim kammerorkestrile kirjutatud teos on “Kontsert kammerorkestrile” V osa, mida on esitatud pea kõikjal maailmas. Tema teostes
Koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht. Kogus rahvalaule. Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent.
mõningaid. -1893.a. astus R.Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Nelja aasta pärast 1897.a. lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal kirjutades konservatooriumi lõputööna kantaadi. -Johannes Kappel-esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. -Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes
mõningaid. -1893.a. astus R.Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Nelja aasta pärast 1897.a. lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal kirjutades konservatooriumi lõputööna kantaadi. -Johannes Kappel-esimene kõrgemaharidusega muusik Eestis. Sai kõrghariduse Peterburi Konservatooriumis oreli- ja kompositsioonierialal. -Miina Härma oli esimene eesti kõrgaharidusega naismuusik. Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. -A.Kappi Õpingud Peterburi konservatooriumis kulgesid edukalt. Algul õppis A. Kapp ainult L .Homiliuse oreliklassis, kuid mõne aja pärast hakkas õppima lisaks ka prof. Tironi klaveriklassis. Konservatooriumi vanemal kursusel õppis ta klaverit prof. F. Cerny juures, kes
Välis-Eesti kooride juht. Roman Toi tõi sümboolselt laulupeo traditsiooni nõukogude okupatsiooni ahelaist vabasse Eestisse juhatades 1994. aastal taasiseseisvunud Eestis toimunud esimesel üldlaulupeol järjekorranumbriga 22 avaühendkooride esimese teosena koraali „Isamaa kogudus, astu“. Peo teisel päeval juhatas ta segakooride esituses enda kirjutatud teost „Laulu mõju“. *Juhan Aavik- Lõpetan 1907 trompetieriala ning 1911 kompositsioonierialal. Töötas 1911-1914 Vanemuise teatri muusikajuhina, juhatas segakoore ja sümfooniakontserte. Oli IX, X ja XI üldlaulupeol üldjuhte. Põgenes 1944 Rootsi, tegutses seal noodikirjutajana. *Eduard Tubin- 8)Taasiseseisvumise aegsed ja järgsed laulupeod. Repertuaar, heliloojad, dirigendid, korraldus (EKÜ, EMLS). Koolinoorte laulupeod, „Ilmapuu“, „Ühishingamine“, „Aja puudutus“. Paralleelid omariikluse aegsete pidudega. 9)Laulupidude rollist rahvusliku identiteedi hoidmisel.
annaabi.ee 
