väike painde- ja C. Suur termopüsi D. väike tihedus m E. korrosiooni ja t Score: 8/8 4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Respo A. segakeraamika B. kammkeraamik C. mitteoksiidkera
Vickers (teemantpüramiid) + 5. Vickers (karastatud teraskuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevus 5. korrosiooni ja tulekindlus + Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. kammkeraamika 2. segakeraamika + 3. mitteoksiidkeraamika + 4. oksiidkeraamika + Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) + 2. Materjali kõvadus 3. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 + 4. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 5
Student Response A. Suur termopüsivus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel D. väike painde- ja tõmbetugevus Student Response E. korrosiooni ja tulekindlus Score: 8/8 4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response A. segakeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. kammkeraamika D. oksiidkeraamika Score: 8/8 5. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response A. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) B. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z C. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas D
4. Vickers (karastatud teraskuul) 5. Brinelli (kõvasulamkuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. korrosiooni ja tulekindlus 2. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel 3. väga hea termopüsivus 4. suur kõvadus ja kulumiskindlus 5. suur painde- ja tõmbetugevus Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. oksiidkeraamika 2. kammkeraamika 3. segakeraamika 4. mitteoksiidkeraamika Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 2. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z 3. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) 4
Polükristallilist ja anorganilist kiud, neid iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjuste suhtes. 7.Keraamilised kiud: Klaaskiud-klaasist ja kvartsist kiud. Kasutatakse armatuurina plastides. Odavad ja toodetakse tööstuslikult suurtes kogustes. Valmistatakse väljatõmbamise teel klaasi sulamassist. Kvartskiul- suurem tõmbetugevus kõrgematel teperatuuridel. Ränikarbiidkiud-kõrge kuumuskindlus,kasutatakse metall ja keraamilistes komposiitides. Süsinikkiud-väike tihedus,kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul.Valmistamiseks kasutatakse loodusliku või sünteetilist kiudu,mida grafitiseeritakse kuumutamisega kaitsekeskkonnas. Boorkiud- suure tugevusega,väike tihedus. Valmistatakse aurufaasist BCL3 väljasadestamise teel kuumal volframtraadil. 8. Armeerivate elementide valmistamine: Armeerivad kiud viiakse maatriksi orienteritult või orienteerimata. Lühikesest kiust valmistatakse vilti,kangast ja paberit. Vildi
ka V-kujulisi vagusid ja mõrasid, mis ulatuvad kiu ümbrisest kuni keskosani, kuid see ei tule kiu mehaanilistele omadustele kasuks. Ka filjeerplaadi düüsi kujust sõltub saadava kiu mikrostruktuur. Kuna kiirjat tüüpi struktuur tuleneb mesofaasilise pigi laminaarsest voolamisest läbi ketrusdüüsi, saab seda mõjutada, muutes voolu laminaarsest turbulentseks. Düüside ristlõike kuju mõjutab kiudude ristlõikelist kuju. Mitteringikujulised süsinikkiud võivad tagada komposiitides parema kiud-raamistiku sidumise. Lühikesi pigi kiude valmistatakse pigem sulami puhumise kui ketramise teel. Kiud puhutakse kuuma gaasiga düüsidest liikuvale konveierile, mis ei pöörle. Seda protsessi kasutatakse peamiselt lühikeste isotroopse pigi baasil toodetud süsinikkiudude valmistamisel. Kõrgema pehmenemispunktiga pigi võimaldab oksüdeerimisel aset leida kõrgemal temperatuuril, vähendades seeläbi palju oksüdeerimiseks vajalikku aega.
Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: a. kammkeraamika b. mitteoksiidkeraamika c. segakeraamika d. oksiidkeraamika Küsimus 7 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: a. madalsüsinikteraseid b. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras c. betoon, keraamika, klaas d. survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides
kõvasulamkuuli E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 0/3 15. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response Feedback A. väike painde- ja tõmbetugevus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. korrosiooni ja tulekindlus D. Suur termopüsivus E. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel Score: 0/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response Feedback A. oksiidkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. segakeraamika D. kammkeraamika Score: 3/3 17. Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. Student Response Feedback A. Suureneb. B. Ei muutu. C. Väheneb. Score: 4/4 18. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamistemperatuuri juures?
B. väike painde- ja tõmbetugevus C. suur kõvadus ja kulumiskindlus D. Suur termopüsivus E. korrosiooni ja tulekindlus Score:3/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student ResponseFeedback A. kammkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. oksiidkeraamika D. segakeraamika Score:3/3 17. Kuidas muutub kristalliinsete plastide elastsusmoodul kuumutamisel üle
KORDAMISKÜSIMUSED AINEST ,,Komposiitmaterjalid" MTM 0050 1. Millised on põhilised armeerimise skeemid, esitage need graafiliselt. A- pidevarmeerimine; B- diskreetne armeerimine; C- dispersioonarmeerimine; D- kihtarmeerimine 2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5. Mis on niitkristallide kasvu allikad kristallide kasvamisel pindest? Dislokatsioonide tekkekohad 6. Millised tingimused peavad olem...
· On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides · Filtrimaterjalides · Tugevdusmaterjalis komposiitides · Optilistes kiududes · Tekstiilmaterjalides kasutatakse klaaskiude tulekindluse tõttu ühiskondlike hoonete kardinate, tapeedi, laudlinade jms valmistamisel. Hooldamine: · Kangaste puhul käsipesu · Majapidamistarvete puhul õrn hooldus Polüester (PE, PES, PL) Omadused: · Keskmise raskusega kiud · Tugev kiud · Hea venimisomadus · Sirgestuvus hea · Põledes sulab · Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Elekriseeruvus on hea
Lõpus kallatakse veelvaigusegu, see fikseerib kogu täitematerjali. Maksimaalne maatriksi sisaldus on 91%, sest ümarate kiudude vahele jääb alati 9% ruumi, kui neid just kokku suruda ei saa. Praktililine armatuuri sisaldus on 65-70% Komposiidi tihedus=Esimese komponendi ruumala * tihedus + teise vastavad väärtused. Mass pindala ühiku kohta = mass / tihedus + teise komponendi omad Poorsus esineb alati reaalsetes komposiitides. Mullid või augud jäävad komposiiti ja nõrgestavad seda ja niiskus võib samuti laminaadi vahele pääseda. Poorsust võib esineda kuni 15% ja seda saab ka optiliselt teel määrata. Poorsust iseeenesest saab arvutada põhimõtteliselt vist teoreetilise ruumala ja tegeliku ruumala-massi vahest. Kui ühesõnaga õhumull sees on, siis on kas ruumala suurem või mass väiksem komposiidil.
lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Rubiini värvust määravad valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni eralduv kiirgus. Peegeldunud valguses on värvus sama, mis läbib materjali. Kuid see pole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus. Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgust materjalis hajub ning materjali läbipaistvus väheneb – matt materjal. Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral: näiteks valgustundlikud andurid, mis on tundlikud erinevas spektri piirkonnas infrapunasest ultravioletse valguseni.
Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 18. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus
Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgus
Puhumine võib toimuda samuti vormi sisse ja teostatakse tavaliselt automaatseadmetega. Joonisel 8-20 on näidatud, kuidas toimub klaaspudeli valmistamine pressimise ja puhumise meetodil. Keeruliste ja kunstiesemete puhumine toimub käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest
lainepikkusest. Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 10.6 Optiliste omaduste kasutamine Materjalide optilisi omadusi kasutatakse kõige rohkem pooljuhtmaterjalide korral. Näiteks valmistatakse igasuguseid valgustundlikke andureid, mis on tundlikud erinevas spektri
lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5). Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks joonisel 12-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali
- klaasplastid, - süsinikplastid, - boorplastid, - metalloplastid, - organoplastid. 40) Keraamilised komposiitmaterjalid ja nende omadused. Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) koosne-vad keraamilisest maatriksist ja armatuurist. Viima-ne võib olla mõni rasksulav metall (W, Mo jt) või rasksulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiitmaterjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbetugevus ja sitkus. Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarmatuuriga saab realiseerida kahel viisil:
Mida mida suurem on Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) koosnevad vaigusisaldus, seda paremad tulevad süsinikkompo- keraamilisest maatriksist ja armatuurist. Viimane siidi omadused. võib olla mõni rasksulav metall (W, Mo jt) või rask- sulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiit- materjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbe- tugevus ja sitkus. Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarma- tuuriga saab realiseerida kahel viisil:
annaabi.ee 
