Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud on keha liikumise põhjus. 5. Jõurööpküliku aksioom- keha mingisugusesse punkti rakendatud kahe jõu liitmine toimub rööpküliku reegli järgi. Jäiga keha ühte punkti rakendatud kahe jõu resultant on rakendatud
sellist materiaalset keha mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektor. Põhielementideks on suurus,suund ja rakenduspunkt. 5. Ühes tasapinnas asuvad ja ühes punktis rakendatud 2 vektori summaks on vektor mis langeb ühte antud vektoritele ehitatud rööpküliku diagonaaliga. Joonis. 6. Sidemetest vabastatavuse prints
võib leida moodustunud kolmnurga OAC koosiinusteoreemi abil. OC2=OA2+OB2- 2OA*OB*cos(180-) => P=rj(P12+P22+ 2P1*P2*cos) ja summavektori saab 1 ja 2 abil siinusteoreemist: P1/sin2=P2/sin1=P/sin. Kahte jõudu võib liita ka jõukolmnurga võttega (rohkem kui 2 jõudu): tulemuseks vektor, mille alguspunkt on esimese vektori algusp ja lõpp-punkt on viimase vektori lõpp-punkt. Summavektori mõjusirge läbib punkti O, ehk komponentvektorite mõjusirgete lõikepunkti. 24. Paralleeljõudude keskme leidmine Punkti O asukoht keha suhtes on muutumatu. Võtame teljestiku x,y,z meelevaldselt. Tähistame neil telgedel paralleeljõudude rakenduspunktide A1, An koordinaadid. Pöörame jõude nende rak-punktide ümber nii, et nad oleksid paralleelsed z-teljega. Kasutame pööratud jõudude F1;F2;F3 kohta Varignon'i teoreemi. Kuna R' on nende jõudude resultant, siis võttes tema momendi Y-telje suhtes saame: myR'=sigma i=1..
siis on selge, selliseid rööpkülikuid, mis on sama diagonaaliga, on lõpmata palju. Vektori lahutamisel komponentideks tulebki toimida nii, et joonestada rööpkülik, mille diagonaal oleks lahutatava vektori sihiline ja pikkus võrdne selle vektori mooduliga. Rööpküliku külgedele ehitatud vektorid ongi otsitavad komponentvektorid. Füüsikalise probleemi korral ei toimita vektori lahutamisel komponentideks juhuslikult, vaid lähtutakse ülesande füüsikalisest sisust. Sel juhul antakse komponentvektorite suunad ette ja sel juhul on tulemus ühene. r Oletame, et me oleme kehale mõjuva jõu lahutanud kaheks komponendiks F1 ja r F2 . Kirjutades mõlema komponendi jaoks Newtoni II seaduse kujul r r r r F1 = m a1 ja F2 = m a 2 , r r kus a1 ja a 2 on jõukomponentide sihilised kiirendused, on Newtoni II seadus r r F = ma
Direktsioonijõud - võnkuva keha tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis mõjub vastupidises suunas võnkumist tekitavatele jõududele (igal jõul eksisteerib temale vastumõjuv jõud direktsioonijõud). Direktsioonijõu olemasolu on võnkumiste tekke hädavajalik tingimus. Faasidiagramm (faasivektor, phasor) faasidiagrammiks (ingl. phasor) nim võnkumise graafilist kujutamist pöörleva vektorina. Faasidiagamm kujutab endast sinusoide komponentvektorite suundadel, mida kutsub esile pöörlev ja edasiliikuv ketas, mis kulgeb komponentide summaarsel suunal. Faasivektor on üks komponentvektoritest, mis liigub määratud suunal. Phasor on kõikide faasivektorite liitmisel saadud resultantvektor, mis osutab liikumise suunda. Sumbuvustegur ja sumbuvuse logaritmiline dekrement - Sumbuvustegur on võnkumiste vähenemine eksponentsiaalses astmes. Logaritmiline dekrement on võnkumiste logaritmilise vähenemise määr perioodi
Direktsioonijõud - võnkuva keha tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis mõjub vastupidises suunas võnkumist tekitavatele jõududele (igal jõul eksisteerib temale vastumõjuv jõud direktsioonijõud). Direktsioonijõu olemasolu on võnkumiste tekke hädavajalik tingimus. Faasidiagramm (faasivektor, phasor) faasidiagrammiks (ingl. phasor) nim võnkumise graafilist kujutamist pöörleva vektorina. Faasidiagamm kujutab endast sinusoide komponentvektorite suundadel, mida kutsub esile pöörlev ja edasiliikuv ketas, mis kulgeb komponentide summaarsel suunal. Faasivektor on üks komponentvektoritest, mis liigub määratud suunal. Phasor on kõikide faasivektorite liitmisel saadud resultantvektor, mis osutab liikumise suunda. Sumbuvustegur ja sumbuvuse logaritmiline dekrement - Sumbuvustegur on võnkumiste vähenemine eksponentsiaalses astmes. Logaritmiline dekrement on võnkumiste logaritmilise vähenemise määr perioodi
annaabi.ee 
