astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja balletiteatris balletti “Canzone”. Pär Isberg on teinud tavalisest balletist tõesti midagi teistsugust ja huvitavat. Mulle väga meeldis tema töö ja kuidas ta suutis kombineerida erinevaid tantsustiile ning iga tantsu pala oli tegelasele omane ja iseloomulik. Palju oli ka akrobaatilisi trikke mis tõid lavastusele palju särtsu. Balletti muusika komponeerisid Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Riedel on üks kolmest heliloojast, kes töötas ka “Pipi Pikksuka” filmi ja teleseriaalide kallal. Kuigi muusika esitlus on erinev tavapärasest “Pipi Pikksuka” lavastuste muusikast, kuna tegu on siiski sümfoonia orkestriga ja laulmist seal loomulikult ei olnud, siis paljudki meloodiad olid ära tuntavad. Muusikaline osa läks laval toimuvaga väga hästi kokku. Tihti oli kuulda flööte, mis pigem
taustaks. Ideaalmaastikul on kindlad kompositsioonireeglid. Vaataja ees rullub lahti suursugune maastik veekogude, silmapiiril sinetavate mägede ja külgedel olevate puude, kaljude või varemetega, mis mõjusid nagu teatrikulissid. Siia juurde kuulusid ka mõned figuurid. Kunstnikud ei mõelnud sellist maastikku siiski otsast lõpuni välja. Nad tegid looduses innukalt eskiise küll puust, lillest, ojast, millest siis ateljees komponeerisid mõjurikka vaate. [--] (Õpetajate Leht; 01.03.02; artikkel: "Kaks kuulsat Meistrit" http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml ) HEROLINE MAASTIKUMAAL Maastikumaali üheks alaliigiks on ka heroiline maastikumaal, mille algatajaks oli 17. sajandil Prantsuse päritolu Nicolas Poussini. ( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.htm )
hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htm 5 http://www.in2greece.com/english/historymyth/mythology/names/orpheus.htm 4 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 forminks, lüüra saatis poeete-lauljaid, kes komponeerisid meloodiaid nomoi-st, lühikestest traditsionaalsetest fraasidest, mida korrati. Esimene tuntud muusik oli Terpander Lesbose saarelt 7. s eKr. Samuti oli muusikalise loomuga Arcilochuse, Sappho ja Anacreoni lüürika. Nendest allpool pikemalt. 6. sajandil eKr kasutati draamas koorimuusikat, mille jaoks Pindaros arendas välja klassikalise oodi. Põhilised selle aja instrumendid olid aulos teatud tüüpi oboe,
karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi
annaabi.ee 
