Kasutades erinevaid magneteid saab kindaks teha, et juhilõigule magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline induktsioonivektori mooduliga B. Ampère'I jõud sõltub ka vektori B ja juhi vahelisest nurgast. Vooluelemendi suunaks loeme voolusuuna Olgu vektori B ja vooluelemendivaheline nurk alfa. Katsed näitavad, et magnetväli, mille induktsiooni vector ühtib vooluelemendi suunaga ei avalda voolule mingit mõju, seega sõltub jõu moodul vektori B juhiga ristuva kompnendi moodulist B(rist) = B* sin alfa. Magnetväljas paiknevale vooluelemendile mõjub jõud F väljendub valemiga F = B*I'l * sin , kus B on magnetinduktsiooni vektori moodul, I voolutugevus juhis, l magnetväljas paikneva vooluelemendi pikkus ja inuktsioonivektori ja vooluelemendi vaheline nurk. Seda valemit nimetatakse Ampèire'I seaduseks. Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B. Tema suunua võib määrata vasaku käe reegliga: kui vasak käsi asetada nii,
SUM 576 717 465 712 632 /100 5,76 7,17 4,65 7,12 6,32 9. ua= 0,00103 mm u= 0,002058967 mm Mõõtemääramatus Laiendmääramatus k= 1 umi= 0,00206 mm jv= 0,001 mm uread= 0,00058 mm Umet - Ühele detailile kordus mõõtmisi ei esinenud, seega selle kompnendi väärtus on vähene Utemp - Temperatuuri hälve on vähene, seega me ei arvesta seda möötu ub= 2 U= 4,00001 mm See ongi laiendmääramatus 10 H 6 L 115 V 12489,483 0,01248948 m^2 ruumala k= 25 W/m2*K A= 35640 mm2= 0,03564 m^2 8,91 Soojuse ülekandmise võimsu T1 20 C
Mõõtemääramatus Laiendmääramatus k= 1 Kui detaili partii n=50 ja saadud standardhälve on s=0,072 mm, siis uA=0,072*SQRT(1/(50-1))=0,010mm partiile. Laiendmääramatus U=2 uA=0,020 mm. 0.00205896 umi= 7 mm jv= 0.001 Mm uread= 0.00057735 mm Ühele detailile kordus mõõtmisi ei esinenud, seega selle kompnendi Umet - väärtus on vähene Temperatuuri hälve on vähene, seega me ei arvesta seda Utemp - möötu 9.2 Liitmääramatus uB hinnatud komponentide alusel, ühele detailile ja ühele mõõt misele. Mõõtemudel oli B=BREF+A+C+ faktorid. Iga komponent omad määramatust ja liitmääramatus on leitav : 2.00000457 ub= 3 4.00000914 See ongi
Henry-Daltoni seadus väidab, et gaasisegu komponendi lahustuvus vedelikus on jääval temperatuuril võrdeline komponendi osarõhuga. Tasakaalu korral on auru faas küllastatud ja vedeliku kohal on küllastunud aururõhk. Temp. tõstmisel küllastunud auru rõhk suureneb.Auru faas vedela lahuse kohal võib koosneda lahuse mõlema komponendi molekulidest. Vedelik autustub ka keemistemperatuurist madalama temp juures. Auru faas vedela lahuse kohal võib koosneda mõlema kompnendi molekulidest (vesi ja etanool). Lahuse üldine aururõhk p on võrdne kummagi komponendi auru osarõhkude summaga p=p1+p2 = Daltoni seadus 66. Raoulti seadus. Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega: Plahusti = CX lahusti * P°lahusti. Võrrand näitab, et mittelenduv lahustunud aine vähendab lahusti omadust üle minna aurufaasi – mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd. 67
Kristallvõrede samakujulisust ja aatomi raadiuste ligilähedust nim. isomorfismiks ja seda tüüpi tardlahused moodustuvad Ag-Au, Ni-Cu, Mo-W, V-Ti jt süsteemide sulameis. b)Sisendustardlahus - sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid eelkõige lahustajakomponendi kristallvõre suurematesse tühikutesse(pooridesse), näiteks kristallvõre K12 korral kuubi keskele. Sisendtardlahuste korral paigutuvad lahustaja kompnendi (nt Fe,Cr,Mo jt) kristallvõresse eelkõige väikese aatomi raadiusega mittemetalli aatomid (C, N, H jt) (joonis 1.33b, lk30). Kuna tühikute(pooride) arv, kuhu võivad paikneda lahustunud komponendi aatomid, on piirataud, siis saavad sellised lahused olla ainult piiratud lahustuvusega. c)Keemiline ühend keemilist ühendit erinevalt tardlahusest iseloomustab komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane