nälga ja katku suri palju inimesed ja üldse hukkus palju inimesi. *Pärast Liivi sõda olid Eesti alad olid jaotatud kolme kuningriigi vahel: Saaremaa – Taanile, Põhja-Eesti – Rootsile ja Lõuna-Eesti – Poola-Leedule 18 *Poola-Rootsi sõda 1600-1629 Ükski neist riikidest ei olnud saavutatuga rahul; Poola ja Rootsi vahekorda komplitseerisid lisaks veel kuningakodade vahelised sugulussuhted, mis viisid leppimatult protestantliku Rootsi troonile Poola kuninga, jäiga katoliiklase Sigismund III. 1600. aastal arenes konflikt Poola ja Rootsi vahel sõjategevuseni, mille tulemusena ühendati võiduka Rootsiga ka Lõuna-Eesti (1625 läks Rootsi kätte Tartu linn). Altmarki rahuleping 1629 fikseeris Rootsi võimu kogu Mandri-Eestis. *Rootsi-Taani sõda 1643-1645 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda Taani väinade pärast
koordineerimata. Enamlased aga kasutasid oma ressursse maksimaalselt ära. Lisaks omasid nad ka tööstusprk-di ja olulisimaid raudteesõlmesid. Valged ei tahtnud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnistada, enamlased aga olid selleks valmis. Esimesena sõlmiti rahu Eestiga 2.veebruaril 1920, järgnevalt ka Läti, Leedu ja Soomega. Näilisele rahule vaatamata rikkus Venemaa neid lepinguid esimesel võimalusel. Talurahvasõda: Enamlaste võimu komplitseerisid talurahvaliikumised. Hakati vastu vilja konfiskeerimsiele, ei toetatud kollektiivmajandite loomist ning nõuti ühe parteilisi nõukogude moodustamist. 1920. aasta lõpuks oli valgete kätte jäänud vaid Krimmi ps, kus oli võimul admiral Peter von Wrangel. Aasta lõpul hõivas Punaarmee aga ps; Wrangelil aga õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida. 1920-1922 hõivas Punaarmee veel Azerbaidzaani ning Armeenia, kukutas iseseisva Gruusia
Liiga hilja tead- vustas Gorbatšov katastroofi ohu, ettevõetud meetmed osutusid ebapiisavaks. 1989/90. aastal kaotas valitsus üha enam kontrolli riigis toimuva üle. Autor püüab anda mitmekülgset ülevaadet selle kohta, kuidas kriis arenes ja süvenes. Valitsus ei suutnud tagada elementaarset õiguskorda. Sotsialistlik majandussüsteem sai aga töötada üksnes karmi poliitilise režiimi tingimustes. Kui see kaob, siis variseb majandus kokku. Olukorda komplitseerisid populistlikud lubadused tõsta pensioni, palka ja abiraha. Võimu nõrgenemise ja poliitilise kontrolli kadumise tingimustes võistlesid liidulised ja vabariiklikud juhtkonnad selles, kes suudab Liidu finants- süsteemi laostamiseks rohkem ära teha. NSV Liidu ja VNFSV ülemnõukogu võtsid vastu otsuseid, mis olid finantsidega katmata. Kuigi finantskatastroof ja riigi pankrott maksejõuetuse näol oli lähenemas ning valuutavarud vähenesid
- tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: - Aleksander III ei kinnitanud Balti kubermangude aadli privileege (1881): 1
annaabi.ee 
