Rekvisiitidest paar rida alla poole kirjutatakse kirja pealkiri, mis peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatavalt dokumendi põhisisu. Märgitakse nimetavas käändes ja punktita. Pealkirjale järgneb kirja sisu. Tekst peab olema lühike, täpne, keeleliselt ja stiililt korrektne. Ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kui kirjale on lisatud lisaleht siis see märgitakse ära kohe peale kirja sisu. Järgmisena kirjutatakse tervitusvormel. Kiri lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga. Peale viisakusavaldust on koostaja allkiri, millele järgneb koostaja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega. Juhul kui kirjale on lisaleht lisatud, siis kirja lõpetab teade lisade asukoha kohta. Valmis kiri tuleb paigutada lehe keskele, üla- ja alaserva peaks jääma võrdselt ruumi. Kogu kirja sisu, välja arvatud kuupäev, reastatakse vasakule, kuupäev reastatakse paremale. Avalduse kirjutamise reeglid: Avaldus paigutatakse lehe keskele
aru sain, oli tegemist üpris menuka Kersna juhitud saatega. KERSNA „JAH-SHOWS“ 1993. AASTAL VÄLJAVÕTTED TEOSEST „Eesti televisoon on justkui pilkane öö, kus särab üksainus täht!“(lk 108) Nii ütles Lennart Meri Kersnale, kui kohtas teda aasta pärast ühte intervjuud Tartu Ülikooli ees ja veel nii, et ümberolijad ka kuuleks. Kersna sõnul on sellest rõõmu terveks eluks. Minu arvates on tegemist väga huvitavalt sõnastatud komplimendiga, mis on ETVle ilmselge löök allapoole vööd. „Rõõmus uudis loomasõpradele: Eile lasti Tapal maha Euraasia suurim pruunkaru.“(lk 140) Huvitav lause, mis lihtsalt oli kuskil vahel ja tundus naljakas sest kindlasti on loomasõpradele rõõmus uudis, kui armastatud loomake teise ilma saadetakse. „Tavaliseks poisiks Antslast ei saa ta enam kunagi. Pingutagu palju tahes!“(lk 147) Nii ütles Kersna kohta kolleeg Reet Oja. Ma arvan, et kui Kersna hinges ikka on ja
). Vastastikune eneseavamine. Jagatud mõtted. Loa andmine. Palvete esitamine: mina-teade spetsiifiline palve. (nt ,,ma tahan, et sa katsuksid mind õrnalt", mitte ,,ma tahan, et eelmäng kestaks kauem"). Inimene muudab oma käitumist järk-järgult ja mida väiksem on palve, seda tõenäolisemalt see täidetakse. Kriitika esitamine: konstruktiivne. Ole teadlik oma motiividest (mis peaksid olema hoolimine, jagamine ja teise mõistmine). Leia õige aeg ja koht. Esita mõõdukas kriitika koos komplimendiga. Väikeste sammude abil muutuste poole. Väldi miks- küsimust (inimene hakkab end õigustama ja valetama). (,,Miks sa iga päev minuga ei seksi? Miks sa minu vastu nii ükskõikne oled?"). Negatiivsete tunnete väljendamine mina-teatega (mitte ,,Sa ei armasta mind!, vaid ,,Ma olen natuke solvunud ja tunnen, et sa mind ei armasta"). Ei ütlemine. Kolmeosaline teade. 1) teise inimese väärtuslikuks pidamine ja hindamine 2) ei ütlemine 3) alternatiivi väljapakkumine. ,,Sa oled mu vastu väga
Default-olukord, mida ei peeta kultuuri sees ebaviisakaks. Sama kehtib komplimentide vähesuse kohta (eesti keeles "kompliment" võõrsõna), "kuidas läheb?" reeglina tõeline küsimus, mitte igapäevane tervitus. Sõprade vahel on valdav otsene suhtlustiil (isegi bald-on-record, mitte positiivne viisakus), väliuuringud on näidanud, et eestlased kõnelevad veel vähem, kui ise arvavad (ja nt küsimustikes väidavad). Ameerikas seevastu täidetakse iga paus, tihti nt komplimendiga (millel on ka kõnealustusfunktsioon). Nessa Wolfsoni väliuuring (üle 600 komplimendi) näitas, et 85% juhtudest katavad kolm süntaktilist mudelit (kõige levinumad: "I love/like that blouse", "That's a nice blouse") ja pidevalt korduvad samad neli-viis omadussõna ("good", "nice", "great", "beautiful", "fantastic") sellised, mis põhimõtteliselt võivad iseloomustada mida tahes. Viisakus Keele funktsioonid Harrise järgi: Väljendatav tähendus on:
annaabi.ee 
