· Enne protseduuri tuleb teha vereanalüüsid, nagu vere hüübimist (koagulatsiooni) uuringud, vere uurea lämmastiku (BUN) ja kreatiniini. (Angiogram/angioplasty 2009). Enne angiografiat ei tohi süüa ega juua 4-8 tundi. Vanemad peavad andma nõusoleku angiograafiaks ja teada saama võimalike tüsistuste kohta enne oma nõusoleku andmist. (Angiogram/angioplasty 2009). Protseduuri järgselt Lokaalseteks komplikatsioonideks võivad olla punkteerimispiirkonna hematoomid, arteri sisekesta rebendid, pseudoaneurüsmide ja arteriovenoossete fistulite kujunemine. Põhiliseks süsteemseks komplikatsiooniks võib olla anafülaktiline reaktsioon. On kirjeldatud mitmesuguseid KNS funktsiooni häireid, difuussest entsefalopaatiast fokaalse isheemia nähtudeni. Enamik neuroloogilisi komplikatsioone on mööduva iseloomuga. (Zaidat & Lerner, 2004).
Tavaliselt tekivad need sõrmede vahele, randme ja küünarnuki siseküljele, kaenla alla ja vöö piirkonda, reite ja säärte sisekülgedele, suguelunditele, istmikule, naistel ka rinnale/nibule. Imikutel võib lööve levida ka pea, kaela, peopesade ja jalataldade piirkonda. Väga harva võib sügelisi esineda näo piirkonnas. Kuna sügelised sügelevad siis kratsimise tagajärjel võivad lisanduda nahal ka punetus ja koorikud. Komplikatsioonideks sügeliste puhul võib olla mädapõletik. Esialgu pindmiselt, kuid hiljem võib avalduda sügavama protsessina. Lastel võib mõnikord leida mädaville, tavaliselt peopesades ja talla all. Naha sügelemine Sügelemise tekitab organismi allergiline reaktsioon sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. Esmakordselt nakatunul tekib see 24 nädalat peale nakatumist. Juba eelnevalt sügelisi põdenul võib sügelus tekkida mõne tunni kuni mõne päeva jooksul
Kuna liigsöömise puhul õgitakse suures koguses magusat, rasvast ja soolast toitu, võib sellega kaasneda vitamiinide ja mineraalainete defitsiit. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tavaliselt endast väljas oma kompulsiivse söömise pärast ja võivad muutuda rusutuks. Nad tunnevad end tavaliselt halvasti ja puuduvad töölt või koolist ja ei võta osa sotsiaalsest tegevusest. Kompulsiivse söömishäire tulemusena tekkivateks komplikatsioonideks võivad olla lihaste- ja liigestevalud, seedehäired, peavalu. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tihti ülekaalulised või rasvunud, mis omakorda onjärgmiste eluviisihaiguste riskifaktor:  II tüüpi diabeet,  kõrgvererõhktõbi,  kõrge kolesterooli tase veres,  südamehaigused,  pahaloomulised kasvajad. Paljud inimesed, kes kannatavad selle söömishäire all, olgu nad siis rasvunud,
Liigsöömist seostatakse ka sooviga olla täiuslik. Kuna liigsöömise puhul õgitakse suures koguses magusat, rasvast ja soolast toitu, võib sellega kaasneda vitamiinide ja mineraalainete defitsiit. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tavaliselt endast väljas oma kompulsiivse söömise pärast ja võivad muutuda rusutuks. Nad tunnevad end tavaliselt halvasti ja puuduvad töölt või koolist ja ei võta osa sotsiaalsest tegevusest. Kompulsiivse söömishäire tulemusena tekkivateks komplikatsioonideks võivad olla lihaste- ja liigestevalud, seedehäired, peavalu. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tihti ülekaalulised või rasvunud, mis omakorda on järgmiste eluviisihaiguste riskifaktor: · II tüüpi diabeet · kõrgvererõhktõbi · kõrge kolesterooli tase veres · südamehaigused · pahaloomulised kasvajad Paljud inimesed, kes kannatavad selle söömishäire all, olgu nad siis rasvunud, ülekaalulised või
4) Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Sekundaarseteks komplikatsioonideks võivad olla: 8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi.
Närvikude muutub selliseks, et see talub nii alkoholi joovastavat kui ka teisi toimeid. Tolerantsuse tõus ei kahjusta kude ja on pöörduv protsess. Efektiivne tolerantsus areneb paari nädalaga ning kaob peaaegu sama aja jooksul pärast alkoholitarbimise lõpetamist. Alkoholi tarbimise neuroloogiline väljendus on põhjustatud erinevate faktorite koostoimest, milleks on alkoholi otsene ja tema metaboliitide neurotoksiline toime, toitumuslikud tegurid ning geneetiline predispositsioon. Komplikatsioonideks võivad olla intoksikatsioon, võõrutussündroomid, Wernice-Korsakoffi sündroom, toitainevaegussündroom ning muu kaasnev patoloogia. Alkoholiintoksikatsiooni kujunemine korreleerub (e.on sõltuvuses) alkoholisisaldusega veres, seda mitte üks- üheselt. Pea taha kallutamisel võib tekkida asendivertiigo (e. asendiga seotud pearinglus), see on põhjustatud alkoholi difusioonist aju rakkudesse. Väikestes doosides on alkohol stimulant, kõrgemates doosides depressant
annaabi.ee 
