7. Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju toimub informatsiooni töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpsudesse ühinenud dendriidid ja neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks. 8. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundeid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks 9. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja muidugi sigimist. Ajuripats ja kõhunääre. II Inimene kui tervikorganism. 1. Energiat saame toit ainete söömise kaudu, mida me kasutame organismi töös hoidmiseks. 2
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda.
Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset me ei taju. Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. Kompimine - Reageerivad puudutusele või survele. Kompimiselundeiks on nahk, kombitsad, tundlad ja teised kompimisega tegelevad elundid. Kompimiselundeina talitlevad eelkõige need kehaosad, kus on rohkesti komperetseptoreid, näiteks inimesel on sellisteks piirkondadeks keel, sõrmeotsad, huuled, ka jalatallad. Messneri kehakeste abil , neid on eriti palju sõrmeotstes Temperatuurimeel - Ärritust võtavad vastu Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed. Ei asu ainult nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes
ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja
annaabi.ee 
