Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi
piirkonda. Näiteks Tallinna Reaalkooli õpetaja Tiiu suunatakse koolidirektori Tõnu poolt kolmeks kuuks Tartu Kivilinna Gümnaasiumi. Selle ajaperioodi jooksul on kool tõendavate dokumentide alusel kohustatud kinni maksma kõik Tiiu sõidu-, toidu- ja majutuskulud. Riigisisese lähetuse korral on majutuskulude ühe ööpäeva alammääraks 13 eurot ja ülemmääraks 77 eurot. Kui majutuskulude kompentseerimine jääks alla 13-ne euro, siis võib õpetaja Tiiu lähetamisest keelduda. Riigisisese lähetuse korral päevaraha ei maksta. Kui aga direktor Tõnu saadab õpetaja Tiiu neljaks kuuks Rootsi kooli õpetama, mis asub vähemalt 50km kaugusel lähimast asulast, siis peale majutus- ja sõidukulude on kool kohustatud Tiiule maksma ka päevaraha, mis on 32 eurot. Päevaraha aga ei maksta isikule, kellele makstakse välislähetustasu. Kui välismaal on tagatud tasuta toidlustamine, siis võib
oluliseks kokkuhoidmise tunne ja see võimaldas paikkondlike traditsioone hoida ja sellest isolatsioonist püüti välja saada omavaheliste sidemete loomisega, ühiste ettevõtmistega. • Pärimuskultuuri elemendid nagu rahvariided, folkloor olid illustratiivne pool, oluliseks muutus sotsiaalne suhtlus ka naaberküla vastu ( külade liikumised, piirkondlikud tantsu-ja laulupeod). • vaesuse kompentseerimine- elatustaseme järsk langus andis tunda maapiirkondades, kus elasid enamus rahvakunsti harrastajaid. Keerulises olukorras otsiti odavamaid ja rahvuslikult stiilseid võimalusi oma kodu kaunistamiseks ja pere riietamiseks. Humanitaarabi kaltsudest kaltsuvaipu valmistada, ka lapitekke. Trendikale euromoele vastanduti kaunis rahvuslik käsitöö. Moodsad olid rahvusliku mustriga tennised.
Kindlustuse liigitus: Kahju ehk varakindlustus: eesmärgiks on kindlustusjuhtumiga seostud kahjude hüvitamine ja juhtumi eelse olukorra taastamine. 1. Varakindlustus- (nt. Ehitised, kodune vara, transpordivahendid, aknaklaasid , veosed) teatud kahju põhjuse: kasko (kõikide põhjuste vastu), tulekahju, loodusõnnetuse, varguse, veeõnnetuse, vandalismi vastu. 2. Ärikatkestuse kindlustus- mingi õnnetuse tagajärjel äritegevuse katkemisega seotud saamata tulu või täiendavate kulude kompentseerimine. 3. Vastutuskindlustus: Liikluskindlustus (kolmanda isiku kahju kindlustus), vedaja vastutus, toote vastutus, tööandja vastutus, Tsiviilvastutuse kindlustusega, mis tagab kindlustusvõtja oma 42 vastutusvõimelisuse kolmandate isikute ees, seega on mainitud kindlustusliik mõeldud kolmandatele isikutele võimalikult tekitatavate kahjude (nii vara-kui ka isikukahjude) ning
annaabi.ee 
