osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab plaat vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei tarvitse ta enam õiget suunda näidata. Selleks, et hoida õiget liikumissuunda, tuleb kaardilt kompassiga määrata asimuut. See on horisontaalnurk nn. tõelise põhjasuuna ja mingi kaardil oleva objekti vahel, mida loetakse päripäeva. Mõõtes aga asimuuti magnetilise põhjasuuna ning looduses leiduva objekti vahel, saadakse magnetiline asimuut. Kompassilt loetud asimuudi abil saab määrata nii õiget liikumissuunda kui ka kindlaks teha oma asukohta maastikul. Näidu lugemisel tuleb aga jälgida, et kompass on horisontaalasendis. Mis saab, kui avastan, et olen eksinud? Sel juhul võib abi olla nn. triangulatsiooni meetodist. Selleks tuleb valida kaks-kolm objekti, mille leiab üles nii maastikul kui ka kaardil (näiteks mägi, sild, järve kallas jne.). Kui kaardi põhjasuund
* * A * 10,05 08,5 KK-90´,0(+2´) 10,05 Koha määramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi. Võte leiab kasutust juhul, kui üks orjenntiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine peilungi ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peilung ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse nr.29 a. oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja
Võetakse kahe eseme kompassi peilingud, märgitakse kellaaeg ning loginäit. Kaardile kantud tõelise peilingu lõikumispunkt on laeva observeeritud koht. Võte leiab merel laialdaselt kasutust. Võtte puuduseks on see, et ei saa otsustada kohamääramise täpsuse üle, kuna kaks peilingut lõikuvad alati ühes punktis. Koha määramine kahe peilingu ja rõhtnurga järgi Võte leiab kasutust juhul, kui üks orientiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine ristpeilingu järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu võtmise hetkele.
Võetakse kahe eseme kompassi peilingud, märgitakse kellaaeg ning loginäit. Kaardile kantud tõelise peilingu lõikumispunkt on laeva observeeritud koht. Võte leiab merel laialdaselt kasutust. Võtte puuduseks on see, et ei saa otsustada kohamääramise täpsuse üle, kuna kaks peilingut lõikuvad alati ühes punktis. Koha määramine kahe peilingu ja rõhtnurga järgi Võte leiab kasutust juhul, kui üks orientiiridest on varjatud ning puudub võimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mõõdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rõhtnurk ning peilitakse neist ühte. Järgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine ristpeilingu järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu võtmise hetkele.
poolusele (x=0, y=0, z>0), sisemine ringjoon ekvaatorile (z=0) ja kogu väline ringjoon lõunapoolusele (x=0, y=0, z<0). Kompassi peale tekib väike ristike (märk +), mille liiguta- misega piki kompassi ühtlasi teljekolmiku X,Y,Z teljed dünaamiliselt pöörlevad ja muutuvad ka nende pikkused, imiteerides sellega vaatesuuna muutumist. Hiireklõpsuga saab soovitava vaatesuuna fikseerida, millega kompass kaob ekraanilt ja tuuakse ette joonis kompassilt valitud vaatesuunast vaadatuna. Kompassiga saab vaatesuunda fikseerida vaid "silma järgi". Joonis 14. Joonis 15. Vaatesuunda saab fikseerida ka käsuga `DDVPOINT (on olemas käsulühend VP), millega tuuakse ekraanile dialoogaken (vt. joonis 15). Sellelt on võimalik vaatesuunda määrata kahe nurga (nurgad ja joonisel 1) muutmise teel, tehes seda kas hiireklõpsudega
annaabi.ee 
