mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat. · 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime "kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM. · 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult valmistama koduskasutatavaid CD-plaatidele kirjutajaid ja vastavaid CD plaate. · 1901 salvestati esimene eestikeelene heliplaat · 1930. aastatel võeti kasutusele magnetlindid Grammofon ja vinüülplaat · Berlineri grammofon. Esimesed kettad olid 12,7 cm, paari aastaga kasvas plaadi läbimõõt 25,4 cm ning salvestise jaoks võeti kasutusele ka plaadi teine pool.
andmebaas. Sellised infokandjad vajavad seadmeid info kasutamiseks, nii salvestamiseks kui ka taasesitamiseks. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid: Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalide järgi eristatakse eboniit-, atsetaat-, ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike.
rida erinevaid tüüpe, mis erinevad üksteisest nii informatsiooni salvestusviisi (põhilised vormid analoog- ja digitaalkuju), kui ka andmekandja valmistamiseks kasutatud materjalide poolest. Mehaaniline helisalvestus Magnetiline salvestus Optilised kettad (kompaktplaadid) Magnetoptilised kettad - Magnetoptilised kettad sisaldavad magnetkihti mis muudab laserikiire polarisatsiooni sõltuvalt magenetkihti salvestatud magnetväljast Kompaktplaadid - ehituselt on tavaline kompaktplaat (CD ROM, laserketas, CD-ketas) kolmekihiline Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalid 9 Heliplaatide valmistamiseks kasutatud materjalide järgi eristatakse eboniit-, atsetaat-, sellak- ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal
helikaardil Sound Blaster (1989). Teatavas mõttes on viimane kaarditüüp muutunud kõigi kvaliteetsete helikaartide sünonüümiks. Alles viimasel ajal on FM- sünteesi troonilt kukutanud tabel ehk WT (WaveTable) süntesaatorid, mis lubavad tekitada palju loomutruuma kõlaga helindeid. 11 Heli on salvestuse seisukohast teatavasti ajas muutuv analoogsignaal ja kuni viimase ajani, mil ilmus Philipsi poolt välja töötatud kompaktplaat, salvestatigi heli analoogkandjaile, olgu nendeks siis fonograafirullid, grammofoniplaat või magnetofonilint. Arvuti on aga olemuselt digitaalseade ja katsed kõvaketta pinnale vagusid kraapida, lõpevad enamasti andmetele ja seadmele fataalselt, seetõttu on arvutites sarnaselt kompaktplaatidega võimalik heli hoida vaid digitaalsel kujul. Seetõttu on kõikidel helimoodulitel sõltumata nende hinnast olemas digitaal-
Algselt rakendati seda menetlust videotehnikas. Kõik sai alguse D. Maydoni 1971. aastal ajakirjas “Bell Syst. Tech. Journal” ilmunud artiklist, mis esitas menetluse alused. Juba 1974 demonstreeris Philips aparatuuri videokujutise salvestamiseks laserplaadile, 1978 tulid seadmed müügile. Neil plaatidel oli nii videokujutis kui ka heli jäädvustatud digitaalsignaalide jadana. Hoopis edukam oli korporatsioonide Philips ja Sony järgmine samm - laserheliplaat ehk kompaktplaat. Esimesed CD - plaadimängijad tulid maailmaturule 1982. a. lõpul ning vallutasid selle mõne aastaga, tõrjudes välja mehaaniliselt jäädvustatud helijäljega vinüülplaadid. Nende plaatide edu alus oli ennekõike ülikõrge helikvaliteet, aga ka teised digitaalsalvestusega kaasnevad võimalused. Näiteks saab koostada automaatselt teatavas järjestuses esitatavaid muusikaprogramme. Et lasersalvestusel rakendatav digitaalsalvestuse põhimõte on universaalne - bitijadadena