selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust
aeglasemalt. Nimetus rotatsiooniline tuleneb sellest, et kaks esimest blastomeeri moodustavad edasises lõigustumises lõigustumistasapinnad erinevates suundades: ühe lõigustumistasapind on vertikaalsuunaline ja teisel horisontaalne. Kuni 8-raku staadiumini blastomeerid üsna hõredalt paigutunud, peale seda liibuvad rakud tihedalt üksteise vastu - embrüo kompakteerumine e tihendamine. Kuni kompakteerumiseni on kõik rakud totipotentsed, kuid kom- pakteerumise-järgselt on rakud jagunenud kaheks erisuguseks popu- latsiooniks, mis kannavad nimetust trofoblast ehk trofektoderm ja embrüoblast ehk sisemine rakkude mass. Embrüo sisse moodustub siseõõs kavitatsiooni ajal, kuna trofoblasti rakud sekreteerivad vede- likku. Tulemuseks on ekstsentrilise õõnsusega blastotsüst, mis on ise- loomulik kõikidele imetajatele.
Ülejäänud osas on iduketas liibunud tihedalt rebule ja seda nimetatakse area opaca-ks (tumeväli). Iduketta pealmine osa on epiblast. Osa epiblasti rakke langeb subgerminaalsesse õõnde ja moodustavad primaarse hüpoblasti (neist saavad esmased sugurakud). Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon. 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. Inimestel on holoblastiline rotatsiooniline lõigustumine. Rebuhulk on väga väike. Lõigustumine on aeglane ja asünkroonne algusest peale ehk üks tütarrakk lõigustub aeglasemalt kui teine. Kuni 8-raku staadiumini on blastomeerid hõredalt ning
(animaalsel/vegetatiivsel) lõigustumine peegelpildi järgi. Rotatsioonilne lõigustumine: . Rotatsiooniline lõigustumine tähendab seda, et esimesed kaks blastomeeri, mis lõigustumise käigus tekivad, moodustavad edasises lõigustumises lõigustumistasapinnad erinevates suundades. Ühel blastomeeril on vertikaalsuunaline lõigustumine ja teisel horisontaalne. Kuni 8-raku staadiumini on lõigustumise käigus tekkinud blastomeerid teineteisega nõrgalt seotud, peale seda toimub kompakteerumine ehk tihendamine, mille käigus blastomeerid kleepuvad teineteisega tihedalt kokku, moodustades kompaktse struktuuri. Selles staadiumis olevat sügooti nimetatakse moorulaks. Moorula – kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. Moorula staadiumile järgneb blastotsüsti staadium, mille lõpuks on välja arenenud põisloote ehk blastotsüsti sisemine õõnsus ehk blastotsööl. Kehateljed. On olemas 3 kehatelge: vertikaalne, sagitaalne ja põiktelgю Kõik nad ristuvad
..tekib, kui blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Siia hakkab mood marginaaltsoon. · marginaaltsoon tume- ja helevälja piirialal. Holoblastiline (täielik), rotatsiooniline, isoletsitaalne 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a
Ekvatoriaalsed/meridionaalsed lõigustumised tekitavad 5-6-kihilise blastodermi. Subgerminaalne õõnsus tekib, kui blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Osa keskmisi blastodermi rakke surevad, tekib üherakukihiline blastoderm – heleväli ehk Area pellucida. Perifeerias tekib tumeväli ehk Area opaca. Tume- ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon. Lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemise rakumassi teke ja mis neist saab. Asünkroonne, aeglane. Inimesel ja hiirel on rotatsiooniline lõigustumine. Sügoot lõigustub esialgu meridionaalselt kaheks blastomeeriks. Seejärel toimub lõigustumine blastomeeridel erinevalt: üks blastomeer jaguneb meridionaalselt ja teine ekvatoriaalselt, tekib rotatsiooniline rakkude jagunemine.
annaabi.ee 
